Sisukord
Lõuna-Eesti Postimees
Postimees

Hätta sattunud hiireviu tuli inimeste juurde abi otsima

3 min lugemist
Maaülikooli loomaarsti Madis Leivitsa juures kosus hiireviu kõvasti. FOTO: Ülle Harju

Noor hiireviu üllatas Võrumaa tallu kogunenud suvelaagrilisi, lennates ligi ja astudes inimestele aina lähemale. Selgus, et linnuke oli suures hädas. «Algul näitas ennast kaugemalt, järgmisel päeval tuli juba päris õue peale,» seletas Võru vallas Suuremetsa külas Laiuse talus koolitusi ja laagreid korraldav Kaia-Kaire Hunt. «Toimetas peenarde juures, tuli aina lähemale, lubas end pildistada ja uudistada. Ilus, majesteetlik lind.»

Laagrilised jõudsid järeldusele, et nii julge üks viu ikka olla ei tohiks. «Kui meetri kauguselt saab pilti teha, siis pole ikka õige asi,» rääkis Hunt. «Peale selle hakkas tunduma, et ta ei jõua eriti kõrgele õhku tõusta.»

Vesi turgutas pisut

«Meil oli tunne, et ju viu ikka viimases hädas abi küsima tuli,» seletas Kaia-Kaire Hunt. «Ta lubas end vabalt kätte võtta. Panime ta pappkasti, seal ta juba kukkus külili ja nägi suhteliselt lootusetu välja.»

Linnule anti vett juua. «Natuke loodusravirohtusid panime ka vee sisse,» seletas Hunt. «Natukese aja pärast tõstis juba pead ja tegi silmad lahti, tuli jalule.»

Pärast nõu pidamist helistasid laagrilised maaülikooli loomaarstile Madis Leivitsale, kes soovitas viu tema juurde kliinikusse tuua. Mõnetunnise poputamise järel viidigi hiireviu Tartusse.

«Lind oli suhteliselt viletsas seisus, kaua nälginud,» hindas Leivits. «Raske öelda, miks hiireviu ei saanud endale toitu hankida. Kuna tegu on noore linnuga, võis ta olla kehvakene juba pesast lahkudes. Iseseisva elu peale minnes pole oskused samad, mis pärast aastatepikkust treeningut. Kui on suur pesakond, söövad suuremad pojad toidu eest ära.»

Madis Leivitsa sõnul oli nälg linnu tervist kõvasti laastanud. «Lennulihaseid peaaegu polnud,» nentis ta. Inimeste juurde tükkimise põhjus polnud aga abi otsimine, vaid trimmerdamise tagajärjel koos heinaga purustatud konnad – söö nagu taldrikult.

Ravikuuri järel julges Leivits juba lubada, et hiireviu jääb ellu. «Esimene nädal on kriitiline, nüüdseks on viu aga juba kõvasti kosunud, viiendiku kehakaalust juurde võtnud ja ta saab ehk juba nädala lõpus loodusesse tagasi lahti lasta,» märkis ta.

Kaia-Kaire Hunt ütles, et viib viu tagasi Võrumaale, kus lind saab taas tuttavate metsade-põldude kohal lennelda. Enne Võrumaa hiireviud on Madis Leivitsa juurde toodud hulgaliselt kotkalisi, kelle veterinaar on vigastustest ja haigustest terveks ravinud.

Inimeste juurde tükkimise põhjus polnud aga abi otsimine, vaid trimmerdamise tagajärjel koos heinaga purustatud konnad – söö nagu taldrikult.

Möödunud neljapäeval lasti Pärnumaal lendu tervenenud merikotkas, keda saatis teele koguni riiklik delegatsioon eesotsas sotsiaalministriga.

Ameliaks ristitud merikotkas leiti 5. mail longus verise tiivaga maas lamamast. Keskkonnainspektsioon tõi ta maaülikooli loomakliinikusse, kus ilmnes, et kotka vasakul tiival olid mitu murdu küünar- ja kodarluul. Lisaks oli lind aneemiline, tema vere üldvalk oli madal ja pliisisaldus märkimisväärne, mis võis anda oma panuse õnnetusse sattumisel.

Madis Leivits opereeris merikotkast ning taastusravi kulges edukalt. Linnule paigaldati GPS-GSM-saatja ning teadlased saavad edaspidi tema toimetamisi jälgida.

Röövlindude ravimisele ja uurimisele pühendunud Leivits sai 2019. aastal Eestimaa looduse fondi noore looduskaitsja auhinna. Lisaks teeb ta tänuväärset tööd metsloomadele ohtlike keskkonnamürkide uurimise ja selle teema tõstatamisega ühiskonnas. Samuti oli tal kandev roll mullu suvel Valgamaal pahandust teinud Venemaa päritolu karu Proša kinnipüüdmisel.

Plii murrab kotkaid

Palju kotkaid on Leivitsa juurde sattunud pliimürgistusega. Ohtlikus koguses pliid satub kotkaste organismi korjustest, mida nad söövad.

Kui pliid sisaldava laskemoonaga ulukeid kütitakse, paiskub see pehme metallina metslooma kehas tükikestena laiali. Koha, kust kuul kehasse siseneb, lõikavad jahimehed ära ja jätavad tihti metsa alla vedelema. Seal jääb see nokka lihatoidulistele lindudele.

Pliid jagub aga ka inimeste ära söödavasse lihasse. Leivitsa sõnul on pliil teaduslikult tõestatud vähki tekitav ja neurotoksiline mõju, lastel võib see pärssida närvisüsteemi arengut. Rootsis on üle 70 protsendi jahimeeste verest leitud riski piirist rohkem pliid.

Peale plii leiab rannast pärinevate lindude kehast elavhõbedat. Ranna röövlinnud toituvad kalatoidulistest veelindudest. Seega on ka kalad elavhõbedaga mürgitatud.

«Kui hakkame tõsiselt otsima, leiame veel mõndagi. Me ei tea veel, kuidas sisse söödavad kemikaalid meid mõjutavad,» nentis Leivits. «Sellele probleemile pööratakse praegu liiga vähe tähelepanu. Meid ümbritsevad loomad ja linnud on indikaatorid, kes aitavad tuvastada, millised kemikaalid üldse keskkonnast organismi jõuavad.»

Hiireviu (Buteo buteo)

  • Kuulub haugaslaste sugukonda viu perekonda.
  • Eestis kolmanda kaitsekategooria liik.
  • Rahvapärased nimetused: vihmakull, rotikull, jänesekull, vihmaviug.
  • Pesitseb peamiselt Euraasia metsa- ja metsastepivööndis.
  • Hinnanguline arvukus 4 miljonit.
  • Eesti arvukaim haugaslane (5000–6000 paari).
  • Toitub peamiselt väikeimetajatest (hiired, mutid jt), sööb ka linnupoegi.
Seotud lood
24.07.2020 29.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto