Mooste Elohelü keskendub pulmadele

• Kaasitamisel tuleb mängu tõrjemaagia.

31. juulil ja 1. augustil tõmmatakse Põlvamaal Moostes pilliviisid käima, hoo saab sisse Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü. Kes saali ei mahu, saavad õhtuste kontsertide ülekannet jälgida postimees.ee ja lounapostimees.ee lehelt.

Koroonapuhangu tõttu kevadel toimumata jäänud Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü peetakse eeloleval nädalavahetusel siiski ära, teemaks pulmad.

Festivali projektijuhi Liivi Tamme sõnutsi astub võistluskontserdil üles kümme ansamblit, sättides Põlva kihelkonnast pärit mõrsja- ja peiupoolse hõimu kaasituse uude vormi. Kõige kaugemalt jõuab kohale Tšiili juurtega ansambel Banda Austral Prantsusmaalt. Koroona tõttu jäid tulemata kaks kollektiivi Venemaalt, neist üks Karjalast.

Lisaks võistlejatele annavad kontserdi teiste hulgas Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski ning Curly Strings.

Samuti leitakse kokkupuutepunkte klassikalise muusikaga. Nimelt astuvad eri maade rahvamuusikast inspireeritud kavaga üles kolm «Klassikatähtede» saate osalejat. Kummarduse Veljo Tormisele teeb laupäeval mõisakooli saalis Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale, esitades parimaid palasid tema kooritsüklist «Unustatud rahvad».

«Veljo Tormise 90. sünniaastapäeval tahame selle kontserdiga talle kummarduse teha,» lausus Tamm.

Vihakõne lubatakse lavale

Kaasitused, mida võistluskontserdil osalejad interpreteerima asuvad, otsis arhiivist välja Võru instituudi spetsialist Urmas Kalla, keda toetas folklorist Taive Särg. Õige häälduse, mida võimalik festivali kodulehel kuulata, luges sisse instituudi projektijuht Triinu Laan.

«Meie soovitus on, et õigele hääldusele ei pea väga rõhku panema. Kuid nendele, kes ikka tõsiselt vaeva näinud, on Võru instituut igal aastal välja pannud eripreemia «Julge joro». Sageli on võistlejate hulgas olnud setosid, kes väga head võru keele ettekandjad. Aga vahel on ka välismaalased «Julge joro» auhinna saanud, et neid julgustada,» märkis Kalla.

«Võistluskontsert on alati väga mitmekülgne ja põnev, sest stiilid ja koosseisud on niivõrd erinevad. Seekord saab laval kuulda tõelist kirumist. Vihakõne lubatakse lavale, ent kõik lõpeb hästi,» lubas Liivi Tamm.

Folkloristide selgituse kohaselt on pulmades kaasitamine Põlva kihelkonnas hakanud tähendama eelkõige kahe hõimu võistulaulmist, mille osa on ka vastaspoole mahategemine. Siin võib näha hõimude võistlusmomenti, üksteisest ülepakkumist. Samuti tuleb mängu tõrjemaagia: mõlemale abielupoolele maalitakse pilt teise poole võimalikest pahedest, mida tahetakse ära hoida.

«Mehe puhul hoiatati joomise ja vägivaldsuse eest, naiste puhul laideti laiskust ja tigedat iseloomu. Kuid võistulaulmine ei piirdunud vastaspoole laitmisega. See kasvas üle oma poole, vastavalt siis peiu või pruudi kiitmiseks. Nii ei tahtnud laulmisele lõppu tulla,» tutvustas Kalla traditsioone.

Pruudipoolsete laulikute helinäite laulis 1931. aastal vaharullile Põlva kihelkonnas Timo vallas elanud Katri Kindsigo. Laulu tekst oli temalt üles kirjutanud juba 1920. aastal. Samal aastal talletati Põlva kihelkonnast ka peigmehepoolsete laulikute tekst, mille ütles ette Juuli Tint Aleksandri vallast. Juurdekuuluv viis pärineb aga 1871. aastal sündinud Mari Viirlandilt, kes elas Moostele veelgi ligemal, Räpina valla Pääsna külas. Seal noodistas tema laule 20. sajandi algusaastail kohalik rahvaluulekoguja, Veriora valla taluperemees August Sibul.

Laul ei vaiki hommikuni

Pulmapärimust tutvustava õpitoa viivad Mooste rahvamuusikakoolis laupäeva hommikul läbi Liisa ja Ahto Kaasik, kes ka ise maarahva kombel abiellusid. Samas tutvustavad nad eestlaste ja Vana-Võromaa pulmakombestikku laiemalt. Samal ajal teeb ringkäigu mõisakompleksis mõisahärra Ülo Needo. Õppimisvõimalustega rahvamuusikakoolis on võimalik end kurssi viia keskpäevast. Kooli juhi Krista Sildoja sõnutsi pole pillimängu õppimisega kunagi hilja alustada – oodatud on nii suured kui väikesed.

Reede õhtul meenutatakse kellatorni juures esivanemaid, täpselt südaööl aga algab öine matk Mooste järve äärde.

Laupäevase võistluskontserdi lõppedes jätkub programm öökontserdiga. Silotornis süüdatakse lõke ja laulu on seal tavaliselt kostunud varaste hommikutundideni.

Õhtuste kontsertide ülekandeid saab jälgida lounapostimees.ee lehelt.

Esimene päev järelvaadatavana: