Peaminister Jüri Ratas oli kahepäevasel ringkäigul Valga- ja Viljandimaal, et arutada omavalitsusjuhtidega piirkonna arenguvõimalusi ning külastada olulisi asutusi ja ettevõtteid.
Ratas arutas omavalitsusjuhtidega Kagu-Eesti arengu toetamist
«Kagu-Eesti on tugeva identiteedi, traditsioonide ning aktiivse kogukonnaga piirkond, millel on mitmeid eeldusi olla atraktiivne elu- ja töökeskkond. Näiteks tänavu kevadel leidsid mitmed turvalisemat elupaika otsinud pered Otepää vallas võimaluse püsivalt elada ja kaugtööd teha. Siiski on siin ka mitmeid väljakutseid, kus riik saab lisatuge anda,» sõnas Ratas.
Valga, Otepää ja Tõrva omavalitsusjuhtidega toimunud kohtumisel tõdeti, et piirkonna valukohad on jätkuvalt rahvaarvu vähenemine, töökäte ja töökohtade puudus ning tagasihoidlik ettevõtlusaktiivsus. Peaminister märkis, et valitsusele on kõik Eesti piirkonnad olulised ja seetõttu peab igale sellisele probleemile lähenema individuaalselt ja terviklikult.
«Piirkonna arendamiseks on valitsus otsustanud pikendada Kagu-Eesti tegevuskava. Ettevõtluse ja töövõimaluste toetamiseks oleme avanud Kagu-Eesti toetusmeetme teise vooru mahus 690 000 eurot,» rääkis Ratas.
Ta märkis, et piirkonna arengule positiivselt mõjunud meetmetena toodi kohtumistel esile hajaasustuse programm, mis on aidanud maapiirkondades elavatele peredele tagada paremad elutingimused. «Kui sama hoogsalt õnnestub edasi liikuda ka üürimajade programmiga, siis oleme teinud suure sammu edasi.»
Valitsusjuht rääkis vallajuhtidega ka kohalike teede küsimusest. «Kagu-Eesti suurt kruusateede osakaalu arvestades on tegu olulise teemaga, sest märjal ajal läbimatud ning suvisel ajal tolmavad teed mõjutavad nii elanike kui ettevõtjate elu. Riik investeerib sel aastal teedevõrku kokku ligi 190 miljonit eurot, selle tulemusena kaob kruusatolm muuhulgas ligi 60 kilomeetril Kagu-Eesti teedel. Ent mitte ainult – rõõm oli kuulda, kuidas kohalik ettevõtjaskond on nende jaoks kriitilise tähtsusega teede korda tegemisele õla alla pannud,» märkis Ratas. Ta lisas, et oluline on tõhustada ka omavalitsuste ja maanteeameti koostööd, et korda saaks tehtud kohalikele kõige vajalikumad teelõigud.
Kolmapäeva alustas peaminister Viljandi haigla külastamisega, kus ta sai ülevaate Viljandi uue haigla-tervisekeskuse arendusplaanidest ja finantseerimisvajadusest. Kohtumisel Viljandi valla ja linna ning Mulgi ja Põhja-Sakala omavalitsusjuhtidega keskenduti esmatasandi arstiabi jätkusuutlikkusele. Peaminister märkis, et tervishoiutöötajate puudus on tõsine probleem üle Eesti ning see vajab lahendusi nii lähemas kui pikas perspektiivis.
Tema sõnul on oluline noori arste igakülgselt toetada, et nad arstiteaduskonna lõpetamisel ikka Eestisse sooviksid jääda ning ka Tallinnast ja Tartust väljaspool töötada. Tema sõnul tuleb olla valmis paindlikeks lahendusteks ning lisaks majutuse ja transpordiga aitamisele rohkem hinnata ka regionaalset komponenti.
Peaminister külastas ringsõidu jooksul ka erinevaid kohalikke ettevõtteid: Baltimaade suurimat küünlatootjat AS Hansa Candle, pakiautomaatide ja -robotite tootjat AS Cleveron ning Viljandi Metall AS. Lisaks tutvus ta ralli MM-etapi ettevalmistustööde ning pidevalt uueneva Kääriku spordikeskusega.