:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
/nginx/o/2020/07/30/13243008t1hdf2a.jpg)
Kubija terviserajad saavad sügiseks kahuritega kunstlume tootmiseks vajalikud torud ja kaablid. Need kaevatakse maasse 625 meetri ulatuses ja nendega saab vajadusel katta ligikaudu 1,5 kilomeetrit suusaradu.
Rajad saavad hõlpsamalt kunstlume alla
Hiljutisel koosolekul vaatasid projekti eestvedajad üle, kuhu oleks looduses kõige mõistlikum elektri ja vee väljavõtukohad paigaldada. See info antakse edasi projekteerijale.
Novembriks valmis
«Oleme Kubija radadel kunstlund tootnud ka varasematel aastatel, kuid seni oleme vedanud Kubija järvest vett mööda voolikuid läbi metsa,» rääkis SA Võru Spordikeskus juhataja Rein Reitalu (pildil). Nüüd luuakse lumekahurite tarbeks kümmekond vee ja elektri väljavõtukohta.
Trassid viiakse maa alla, et vesi ja elektritoide oleksid väljavõtupunktides kohapeal olemas. Reitalu sõnul peaks kunstlume tootmine muutuma sügiseks kiiremaks ja tõhusamaks. Trassi pikkus on 625 meetrit, kunstlund jätkub ligi pooleteise kilomeetri pikkuse raja katmiseks.
Kunstlume tarbeks võetakse vett Kubija järvest, mille äärde tuleb kõrgsurvepumba ja etteandepumbaga kompaktne pumpla.
«Meie eesmärk on, et tööd oleksid valmis enne külmaperioodi, novembriks alguseks,» lausus Reitalu, kelle sõnul peaksid kaevetööd algama septembri teisel poolel ning kestma ligi kuu aega. «Pumpla rajamise ja muude töödega saame juba varem alustada.»
Kunstlume tarbeks võetakse spordikeskuse juhataja sõnul vett Kubija järvest, mille äärde tuleb kõrgsurvepumba ja etteandepumbaga kompaktne pumpla. «Loome valmiduse, et pumpla saab vajadusel igal hetkel tööle panna,» lisas Reitalu.
Trassid rajatakse kergliiklustee kõrvale, tee keskel olevad valguspostid tõstetakse aga tee ühte äärde. «Kergliiklustee sirges osas tuleb laiendus,» täpsustas Reitalu. «Kui tee on praegu kitsas ja nii-öelda ühesuunaline, siis nüüd ehitatakse teine tee kõrvale ja see saab kahesuunaliseks.»
Vedamist enam tarvis ei lähe
Reitalu sõnul saab edaspidi lund lumekahuritega mööda rada ühtlaselt valmistada, seega kaob vajadus seda veel kopa ja veokiga laiali vedada. «Mõte on lumi kohapeal rajal valmis teha ja seejärel rajatraktoriga rada kujundada,» lisas ta.
Mõistlik on hakata lund tegema, kui on ööpäev läbi viis miinuskraadi. «Kümme kraadi on meile juba pidu, siis on tõhusus väga hea,» lausus Reitalu. «Kunstlund on üritatud teha ka kahe-kolme miinuskraadiga, kuid siis jääb lumi väga vesiseks.»
«Viimaseid talvi vaadates tundub, et kunstlume tootmiseta ei kipu suusatamise võimalusi eriti tulema,» rääkis Reitalu. «Kunstlumi tagab stabiilsuse.»
Tööde maksumus on 240 000 eurot, millest pool saadakse Võru linna eelarvest ja teise osa annab kultuuriministeerium.