Värskete Tartu medalite kavaleride juured on Lõuna-Eestis

Eenok Järg on ehitusinsener, projekteerija ja ideede generaator, kes tegelenud ka oma juurte uurimisega.  Foto: Malle Elvet

Emajõelinnas on saanud tavaks pärjata linnale oma tööde ja tegevustega tunnustust ja tuntust toonuid Tartu medalitega.

Tänavu on kuue noobli hõbedase medali saanute seas kaks Lõuna-Eesti päritolu meest: eile auväärset 80 aasta juubelit tähistanud ehitusinsener ja projekteerija Eenok Järg ning fotokunstnik ja fotograafia õppejõud Malev Toom.

Töö kui pidev õppimine

Eenok Järg on ehitusinsener, projekteerija ja ideede generaator, kelle enam kui poole­saja aasta pikkuse tegevuse jälgi leiab paljudes ülikoolilinna osades. Ta on olnud osaline Tartu Ülikooli füüsikahoone, raamatukogu ja ühiselamute, samuti Annelinna Sõpruse piirkonna elamute ilme kujundamisel.

Tartu 2005. aasta üldplaneeringus olev lahkvoolse sademete ärajuhtimise käsitlus tagab linlastele puhta joogivee. Tuntust kogus Järg ka Tartu idapoolse ringtee kiire ümberprojekteerijana, samuti Vabadussilla kavandamise ja ehitusega.

«Olen ehitusinseneri ja firmajuhina – mulle meeldib ametinimi insener palju rohkem kui arhitekt – olnud paljude Tartu hoonete ja rajatiste planeerimise ja valmimise juures,» rääkis Järg. «Hingelähedasem on kolmerealise sõiduteega Vabadussilla valmimine. Selle kavandamisel oli ägedaid vaidlusi. Südant liigutav oli silla pidulik avamine minu sünnipäeval, 30. juulil 2009. aastal,» muheles Tartu medali kavaler.

Ta kinnitas, et töö on olnud üks pidev õppimine. Tema elu ja töömehepõli on möödunud Tartus. Pärit on ta aga Eesti lõunaosast. Isa oli pärit Võrumaalt Oravalt ja ema Põlvamaalt Leevakult. «Oojaa, olen uurinud suguseltsi ajalugu alates 1600. aastast. Selles on palju põnevat. Näiteks viimase Venemaa tsaari Nikolai II vend abiellus neiuga minu suguvõsast,» rääkis Eenok Järg säravi silmi.

Pildid läbi 40 aasta

Samuti linnapealt medali vastu võtnud fotograaf Malev Toom (66) rääkis, et talle meeldib sündmusi, inimesi ja loodust jäädvustada ehedalt, tabada huvitavaid hetki, mitte neid lavastada. «Tunneme üksteist kolleegidena Postimehe päevilt,» märkis linnapea.

Kesk- ja vanemaealised tähelepanelikud tartlased mäletavad uhke musta lokipahmaka ja prillidega, mõtliku olemisega Toomi just ajalehe piltnikuna. «Olen noorena teinud ka muid töid kui fotograafi oma, kuid pildistamisest ja fotokunsti õpetamisest on saanud mu peamine tegevus,» möönis Toom tagasihoidlikult.

Malev Toom on nii ise pilte teinud kui õpetanud seda kunsti ka teistele. Foto: Malle Elvet

Temagi juured on Lõuna-Eestis, kus ta vanemad Valgjärvel renditalu pidasid. «Mu ema on pärit Mäksalt, isa Valgjärve kandist. Sünnikodu on küll Otepää lähistel, kuid vanemad kolisid perega 50ndate alguspooles, kui väikene olin, Tartusse elama,» rääkis Toom, kelle kooliks Tartus sai juba esimesest klassist toonane 8. keskkool, tänane Forseliuse gümnaasium.

Toomile ei meenu täpselt, kui vanalt tal fotonduse vastu huvi tekkis, kuid esimene oma fotoaparaat oli tal Tšaika, millega sai jäädvustada 72 kaadrit. Pärast põhikooli läks ta õppima Tallinna polütehnikumi, kuid see jäi tal pooleli. «Töötasin naha- ja jalatsikombinaadis Linda, lõin jalanõudele kontsi alla. See oli nüri tegevus,» muigas hiljem rahvusvaheliselt tuntuks saanud fotomees Malev Toom. Elukutset – puidueriala – läks ta õppima Tartu kunstikooli ja töötas pärast selle lõpetamist Vanemuises. Fotondusest oli saanud talle tugev harrastus ja ta pildistas juba toona hinnas olnud peegelkaameratega Zenit.

«Jõudsin ajalehte Edasi kunstikooliaegse kursavenna Andrus Peegli soovitusel. Töötasin oma isiklike Zenitidega mittekoosseisulise fotograafina maineka ajalehe juures. Postimehe ajal tulid juba uhkemad kaamerad, Canonid, toimetuse omad,» meenutas Toom. Ta on töötanud fotograafina ka Tartu kunstimuuseumis.

Lisaks pildistamisele on Malev Toomi hobi ka vanade fotokaamerate kollektsioneerimine.

Nii on Malev Toom jäädvustanud Eestit, rohkesti just Tartut kaameratega enam kui 40 aastat. Tal on olnud palju isikunäitusi ja ta on välja andnud mitu fotoalbumit Tartust. Tema tööd on jõudnud laia maailma. 1987. aastal võitis ta rahvusvahelisel konkursil Hispaania Fotokunsti Föderatsiooni pronksmedali, Eestis on ta pälvinud fotokunsti preemiad 1987. ja 1988. aastal.

1998. aastal kutsuti end andeka fotograafina, eelkõige dokumentalistina tõestanud Malev Toom Tartu Kõrgemasse Kunstikooli fotoeriala õppejõuks. «Samal ajal hakkasin ka ise fotograafiat samas kõrgkoolis õppima. Diplomitöö kaitsesin 2005. aastal,» möönis Toom.

Koos arstina töötava kaasa Liinaga on Malev Toom rajanud omale stiilse maakodu Mõisaküla lähistele Läti piiri naabrusesse. Lisaks pildistamisele on tema hobi ka vanade fotokaamerate kollektsioneerimine.

Medali saanute seas olid veel Balti Kaitsekolledži ülem kindralmajor Andis Dilāns, Vanemuise sümfooniaorkestri dirigent Paul Mägi, vene proosa ja luule tutvustaja Ljudmilla Mesropjan ning AS Hanza Mechanics juht Emöke Sogenbits.

Tartu päeva tähistatakse pidulikult alates aastast 2003, Tartu medalitega tunnustakse silmapaistvaid isikuid alates 2002. aastast.