Sisukord
Uudised
Postimees

Keskkonnaamet lubab algaval hooajal esialgu lasta 87 karu

1 min lugemist
Karude üldarvukus Eestis on 2019. aasta sügise seisuga ligi 900 isendit. FOTO: unsplash.com

Augusti algusest oktoobri lõpuni kestval hooajal tohib Eestis esialgu lasta 87 karu. Kuue looma küttimisload jäävad ootele.

Sarnaselt eelmisele aastale jagatakse ka sel aastal karude küttimisload välja kahes osas. „Lisaks 87 karule jätsime 6 isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 93 karu küttimisluba.

Karu üldarvukus Eestis on 2019. a sügise seisuga ligi 900 isendit. Mõned aastad varem on see arv olnud väiksem, umbes 700 isendit. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti on see siiski erinev.

Kui Ida-Eestis on karu arvukuse näitajad väga head, siis näiteks Eesti lõunapiiril on veel piisavalt kasvuruumi. Seetõttu on Valgamaal lubatud küttida üks isend, Võrumaale aga küttimismahtu sel hooajal veel ei kehtestata.

Asurkonna kasvu tulemusena on viimasel paaril aastal suurenenud ka karu tekitatud kahjustuste hulk. Peamiselt on need mesitarude rüüstamised, harvem aga põllumajandusloomade murdmised ja vigastamised või silopallide lõhkumised.

Karude põhjustatud kahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusmeetmete kasutamisest. „Näiteks kõrgeima karude arvukusega Jõgeva- ja Lääne-Virumaal, kus sel aastal enim isendeid küttida lubatakse, on registreeritud mesilarünnete hulk 100 mesila kohta alla Eesti keskmise,“ tõdes Aimar Rakko.

Kõige mõjusam viis karude mesitarudest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Ka maja lähedusse paigaldatud tarusid ründavad karud märkimisväärselt harvem. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest.

Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine.

Seotud lood
31.07.2020 05.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto