/nginx/o/2020/05/16/13104371t1he47d.jpg)
Ministeeriumite, Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste ning maakondlike arendusorganisatsioonide esindajad otsustasid teisipäeval peetud kohtumisel, et aasta lõpuks uuendatakse Kagu-Eesti tegevuskava.
Kagu-Eesti teed ja koolivõrk vajavad ülevaatamist
Uuendatavas Kagu-Eesti tegevuskavas tuleb keskenduda senisest enam teede ja internetiühenduse parandamisele, piirkonna ettevõtete võimekuse tõstmisele ning teenuste võrgustiku kohandamisele elanikkonna vähenemisega, teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
«Senine Kagu-Eesti tegevuskava on aidanud piirkonnas mitmeid kitsaskohti lahendada, kuid tähelepanu vajavaid väljakutseid jätkub,» ütles riigihalduse minister Jaak Aab. «Seetõttu otsustasime kevadel valitsuskabinetis pikendada senist tegevuskava 2030. aastani. Et kavast oleks ministeeriumite ja riigiasutuste koostöös piirkonnale võimalikult palju kasu, leppisime tänasel veebiseminaril kokku, et tegevuskava pühendub enim tähelepanu vajavatele teemadele. Seminari fookuses olid piirkonna võimalused ja arengupotentsiaal ning suurimad väljakutsed.»
Tegevuskava eesmärgid ja kesksed tegevussuunad lepitakse koostöös partneritega kokku septembriks. Tegevussuundade elluviimise üle oodatakse kaasa rääkima ka laiemat avalikkust piirkonnast. Kava toel on kutsutud ellu näiteks Kagu-Eesti programm, mis koosneb kolmest suunast: ettevõtluse arengu toetusmeede, spetsialistide eluasemete toetusmeede ning mainekujundus. Praegu on kõik suunad töös ning äsja avati ettevõtluse arengu toetusmeetme teine taotlusvoor piirkonna ettevõtjatele.
Piirkonna üks suuremaid murekohti on rahvastiku kahanemisest ja vananemisest tingitud langenud rahvaarv, samamoodi vajab tuge piirkonna ettevõtete tootlikkuse ja ekspordivõime kasv ning sealsed töövõimalused. Mitmele sarnasele probleemkohale juhtisid tähelepanu ka eelmisel aastal toimunud Kagu-Eesti välitööd. Nendel sai hoo sisse kaugtöövõimaluste arendamine piirkonnas, milles ka tänasel seminaril osalenud nägid olulist arenguvõimalust Kagu-Eestile.
Eesti üldise tervikpildiga võrreldes elab Võru, Põlva ja Valga maakonnas suur osa rahvastikust ühtlaselt hajali ning see seab piirkonnale omad väljakutsed. Seetõttu tuleb enam tegeleda liikuvuse ja sõiduteede parandamisega.
«Näiteks on Kagu-Eestis palju kruusateid, mille parema katte järele on kohalikel arusaadavalt juba ammu suur igatsus,» ütles Aab. «Samuti vajab sealne koolivõrk hajaasustuse tõttu mõnevõrra teistsugusemat lähenemist. Tegevuskava realiseerumisse panustavad kõik ministeeriumid oma vastutusvaldkonnapõhiselt ühiselt, mistõttu saab nende murekohtade lahendamist tervikuna planeerida just ühise tegevuskava kaudu.»
Kagu-Eesti tegevuskava ongi toeks peamiselt piirkonna arengu seiramisel. See toetab Kagu-Eesti kui ühe Eestile strateegiliselt olulise piiriäärse regiooni arengut. Sellesse panustavad erinevate ministeeriumite valitsemisalad osana oma valdkonna tegevustest ning toetusmeetmete piirkonnale sobivaks kujundamisega. Kagu-Eesti tegevuskava koostamine, uuendamine ja elluviimise seire on riigihalduse ministri vastutada.