Rein Järvelill: koroonakriis on ka Setomaad muutnud

Ülemsootska Rein Järvelill Foto: Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

Setode eestkõneleja leiab, et setosid puudutas koroonakriis mõnevõrra valusamalt kui kõiki teisi eestimaalasi. Samas näeb ta tekkinud olukorras ka omajagu positiivset.

Ajaloost teame palju kohutavaid ja traagilisi haiguspuhanguid, mis viinud tohutult inimelusid ning millest pole jäänud puutumatuks ei Eesti- ega Setomaa. Arstiteadus on neile nakkushaigustele leidnud aja jooksul vastumeetmeid ja paljud oleme unustanud. Olulisteks abivahenditeks on osutunud tavaline seep ja vesi ning hügieenireeglitest kinni pidamine. Isegi koroonaviiruse puhul on see efektiivseim ennetusvahend. Hiinast alanud Covid-19 haiguspuhang kasvas pandeemiliseks ja jõudis ka Setomaa­le, aga õnneks inimohvreid ei ole olnud.

Setomaa kontekstis on koroonakriisil siiski ka mõningaid eripärasid võrreldes muu Eestiga. Eripärad tulenevad valdavalt meie geograafilisest asendist ning rahvastiku koosseisust. Nimelt on setodele äärmiselt oluline reaalne liikumine üle Eesti-Vene kontrolljoone ning reaalne suhtlemine lähedaste, äripartnerite ja kaasinimestega. Selles osas pole reaalsed piirangud nüüdseks veel kadunud ja elu pole normaliseerunud. Esivanemate maa ja pühamute külastamine on endiselt sama hästi kui võimatu.

Selgus, et mingi asja otsustamiseks või arutamiseks ei peagi sõitma maha mitmeid kilomeetreid ega kulutama sellele väga palju aega.

Seto kogukonnale on kaks suurt aastasündmust Seto Kuningriigi päev ja Radaja festival, üks siinpool kontrolljoont ja teine teisel pool. Sel aastal Radaja festivalile minna ei saa, sest piir on suletud. Kuningriigipäev toimub aga kuu aega hiljem tavalisest, 5. septembril.

Kriis pani Setomaa inimesi hoopis teistmoodi oma töö- ja ärielu korraldama. Ja see uus reaalsus on mõnes mõttes isegi aja- ja vahendite säästlik. Kaugtöö ja internetikoosolekud ei jää kindlasti alaliseks ja peamiseks töö- ja koosolekuviisiks, aga ma usun, et ka tulevikus on paljusid asju mõistlik korraldada kaugtöö ja netikoosoleku abil.

Ka vallavolikogu töö korraldamisel sai väga palju inimesi toodud arvuti ja interneti juurde. Inimesed pidid üles otsima oma arvutite mikrofonid ja kaamerad, õppima selgeks veebikoosoleku tarkvara kasutamise. Tulemus oli parem arvutikasutusoskus, töökoosolekute ja ka volikogu istungite pidamine kodust lahkumata.

Ja selgus, et mingi asja otsustamiseks või arutamiseks ei peagi sõitma maha mitmeid kilomeetreid ega kulutama sellele väga palju aega. Tallinna inimestega saab nõupidamise kokku leppida paari minutiga ja koosolek ei võtagi rohkem aega kui koosolemine ise, sest sellega ei kaasne kaheksat tundi autosõitu edasi-tagasi.

Kriis pani Setomaa inimesi hoopis teistmoodi oma töö- ja ärielu korraldama.

Seda kriisikogemust tasub hoida ja kui ei pea just füüsiliselt kokku saama, eelistada tulevikus virtuaalseid koosolekuid.

Kõige negatiivsemalt mõjutas kriis muidugi meie kultuuriturismi ja puhkemajanduse ning käsitöö valdkonda. Setomaa ettevõtjad elatuvad paljus just suurüritustest, laadakauplemisest ja Setomaa külastajatest. Kui ikka Värska kuurortravikeskuse uksed on suletud, siis mingeid tulusid ei ole, aga kulutustest pääsu pole.

Siiski ei magatud Setomaal maha võimalusi kriisist midagi positiivset leida. Sanatoorium tegeles oma hotelliosa renoveerimisega, Värska kauplus Lemmik täiendas ja arendas oma kauba kojukandesüsteemi, Setomaa tootjatele oma kauba müümiseks avati netipood setokaubamaja.ee. Lõpuks on meie kõigi lootus, et kui nüüd on liikumispiirangud leevenenud, siis eestimaalased leiavad välismaapuhkuste asemel üles Setomaa ja tulevad siia puhkama, tervist kosutama ja kultuurielamusi saama.

Kriis on olukord, mis nõuab muutmist. Jaapanlased tähistavad seda purustamise ja võimaluse sümboliga. Tundub, et Setomaa on natukene muutunud ja leidnud enda jaoks uusi võimalusi ja lahendusi. Tulge meile külla ja vaadake järele!