E, 3.10.2022

Abivallavanemal ei õnnestu madalat profiili hoida

Tiit Loim
, reporter
Abivallavanemal ei õnnestu madalat profiili hoida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tõrva abivallavanem Lauri Drubinšil on Valga motoklubi Carma hoones neli mootorratast: kaks mäkketõusu, üks enduuro ja üks päevasõidu oma. See ei tähenda siiski hiiglaslikke kulusid, näiteks üks mäkketõusuratas on ehitatud avarii teinud mootorrattast, mis maksis omal ajal 400 eurot.
Tõrva abivallavanem Lauri Drubinšil on Valga motoklubi Carma hoones neli mootorratast: kaks mäkketõusu, üks enduuro ja üks päevasõidu oma. See ei tähenda siiski hiiglaslikke kulusid, näiteks üks mäkketõusuratas on ehitatud avarii teinud mootorrattast, mis maksis omal ajal 400 eurot. Foto: Paul Poderat

«Ega ma eriti tähelepanu otsi: üritan hoida madalat profiili, olla hall kardinal. Aga kuidagi jään ikka kogu aeg silma,» tõdes Lauri Drubinš kohtudes, andes märku, et ajakirjandusega suhtlemine on talle üpriski tuttav tegevus. Tõepoolest, väga hästi silmapaistmatuks jääda motohuvilisest Tõrva abivallavanemal tõepoolest õnnestunud pole.

Kohtusime Drubinšiga (33) Valga äärelinnas asuva motoklubi Carma juures, mille liige ta on. Sest mida ühes poliitkontoris ikka väga vaadata on. Sestap sai jutt ka alguse mootorratastest, kuigi tema ellu on mahtunud noorsoo-, raadio-, huvi- ja avalike suhete juhi ning aselinnapea töö, samuti hulk muid tegevusi.

«Esimest korda sõitsin minimopeediga, kui olin vist kuue-seitsmeaastane. Isa ostis mulle automaatkastiga Stella, mis tekitas omalaadse vau­efekti siin Valgas. Sealt sai pihta hakatud. Sõpruskonnas olid kogu aeg mopeedid, punnvõrrid, rollerid, IŽid, Minskid, igasugu vene tehnika, mis lagunes kogu aeg,» kirjeldas Drubinš motohuvi algusaegu.

Märksõnad
Tagasi üles