President Kaljulaid: vägivalla sihtmärk on vabadus

President Kersti Kaljulaidi sõnul on vägivalla sihtmärk alati kellegi vabadus. Foto: Mattias Tammet/presidendi kantselei

Vägivalla sihtmärk on alati kellegi vabadus ja sellest ei tohi mööda vaadata ning pidada vägivalda peresiseseks asjaks või laste normaalseks kasvatamise viisiks, ütles president Kersti Kaljulaid vägivallaennetuse tunnustusauhindade jagamisel.

«Vägivalla sihtmärgiks on alati justnimelt kellegi vabadus, olgu vägivaldsete režiimide, ideoloogiate või inimeste puhul. Teise ilmajätmine tema vabadusest – allutamine hirmule, teadmatusele, valule,» ütles president Kersti Kaljulaid. Ent riigipea rõhutas ka, et mida rohkem on vägivallal ennetajaid, märkajaid ja sekkujaid, seda vähem on vägivallal võimu ja seda rohkem kõigil vabadust.

Iga teine vägivallakuritegu Eestis on perevägivallakuritegu ja mullu registreeriti üle 4100 perevägivallakuriteo, mis 14% rohkem kui aastal 2018. «Kasvanud on nii teatamine kui ka menetlemine. See viimane on väga oluline, sest kui inimene, kes on kannatanud vägivalla all, ületab kõige raskema vaikimise müüri ja tuleb meie juurde, siis peame suutma talle abi pakkuda ja juhtumit menetleda,» selgitas Vabariigi President.

Möödunud aastal suurenes registreeritud seksuaalkuritegude arv 11%, pea 650-le. «Seda on kaks korda rohkem kümne aasta tagusest – mis näitab, et ka seksuaalvägivalda tuntakse ära, väärtustatakse end või lähedast niivõrd, et pöördutakse selles olukorras abi järele. Kindlasti on siin suur roll seksuaalvägivallas kannatanutele abiteenustega n-ö poolele teele vastu tulevatel kriisiabikeskustel ning seksuaalselt väärkoheldud lapsi abistavatel lastemajadel, millest kolmanda eile Jõhvis avasime,» selgitas president Kaljulaid.  

Riigipea rõhutas ka seda, et seksuaalkuritegude arvu nii kiire kasv on seadnud piirid vabatahtlike võimetele ja vaid entusiasmil püsinud toest peab saama riiklik süsteem.