Augustikuisel Valga vallavolikogu istungil peaksid tulema arutusele Valgas Lembitu 2 asuva endise koolihoone enampakkumisega müügi tingimused. Seitse aastat tagasi ähvardas hoonet tühjaks jäämine ja paari kuu jooksul löödi aknad sisse. Toona ei tundnud maja vastu keegi sellist huvi nagu nüüd. Üksnes üks alustav MTÜ otsis ruume, et osutada teenust erivajadustega inimestele. Samal ajal oli linnal vaja ruume toidupangale.
Miks on vaja maha müüa Valga toidupanga maja? (1)
Hoones hakkaski tegutsema kaks MTÜd, kes sisustasid ja kohandasid klassiruumid ja söökla toidupangaks, õppeköögiks, erivajadustega inimeste töökeskuseks ja teenustepaigaks ning noorte motoklubiks. Nüüd aga on teenuste jätkumine majas suure küsimärgi all.
Praegu kasutavad MTÜd maja üürilepingu alusel, mille lõpp lähenemas. Kolme aasta pärast võib vald otsustada, kas jätkata üürilepingut või lõpetada see. Maja vajab aga suuremaid investeeringuid. Kõigepealt tuleb täita ettekirjutused tuleohutuse tagamiseks, järgmisena renoveerida katus ja fassaad. Asjaolu, et hoone kuulub vallale ja ettekirjutused tehtud vallavalitsusele, ei ole vallavalitsust mitu aastat seganud, vaid endiselt taotletakse päästeametilt ettekirjutuste tähtaja pikendamist, ühtegi tööd ette võtta ei plaanitagi.
Üürnikena tegutsevad MTÜd on väljendanud valmidust hoone oma rahaga korda teha. Selleks aga on vaja kindlust, et neil oleks hoones õigus tegutseda tunduvalt pikema aja jooksul, kui võimaldab kehtiv üürileping. Kui taotlus hoonestusõiguse seadmiseks aasta tagasi vallavalitsusele esitati, algas aga menetlus, mille pikaajalisust ja mahukust arvestades tundus, et majast on saanud Valga magusaim kinnisvaraobjekt. Otsustajatel tuleb olla väga ettevaatlik, et nad ei saaks mõjutusi inimestelt, kes esindavad iseenda, mitte avalikke huve.
Kasutusõiguse pikendamise taotlus jäi vallavalitsuse koridoridesse pikalt rändama. Seejärel arutas küsimust vallavarakomisjon.
Moodustati ka erikomisjon, kelle ülesanne oli otsustada Lembitu 2 kasutusõiguse küsimus. Ometigi ei rahuldunud praeguse vallavanema koduerakonna poliitikud kummagi komisjoni otsustega ja otsustasid panna maja müüki kinnisvarahindaja pakutud turuhinnaga.
Vallavalitsus väljus lubatu raamidest, kui arvas, et vallale kuuluva vara müümine kõrge hinnaga, 36 000 eurot, on üksnes nende otsustada. Vallavara eeskiri näeb ette, et sellise hinna puhul otsustab enampakkumisega võõrandamise tingimused volikogu. Opositsioon pööras sellele tähelepanu ja küsimus toodi erakorralisele istungile. Seal osales ka end kohalikuks ärimeheks nimetanud inimene, kes kinnitas Lõuna-Eesti Postimehele, et temal on majaga ärihuvid. Teenuseid erivajadustega inimestele ei saa aga ärihuvides osutada. Tegu on avalike teenustega, mille üle peab säilima kontroll riigil ja omavalitsusel. Lubades hoone erakätesse, võib hoonesse tulla peaaegu mis tahes tegevus.
Kasutusõiguse üle on arutatud aasta. Kauplemine käib küll volikogu saalis, kuid rohkem väljaspool saali, mis kindlasti ei ole avaliku huvi küsimuse aus käsitlemine. Mille üle kaubeldakse? Vana koolimaja üle, kus edukalt tegutseb erivajadustega inimestele teenuste osutaja, kes valmis hoone korda tegema? Või on seal midagi muud?
On tõsi, et majas tegutsevad MTÜd on seotud volikogu liikme Teresa Salega. Sale on end otsustusprotsessidest taandanud, kuid samal ajal on ka Keskerakonna taustal olevate inimeste huvid äratuntavad. Volikogu liikmetel on kõigil mingi peamine tegevusala ja samas kogukonnas tegutsedes võivad töise tegevusala ja valla huvid ristuda. Korruptsiooniohu vältimiseks on kõige läbinähtavam viis oma huvid avalikult deklareerida ja välistada enda osavõtt otsustusprotsessist.
Selgust annaks seegi, kui avalikkusele oleks otsuse tagamaid veenvalt selgitatud. Seni on üksnes kõlanud, et majal on tuleohutuse tagamiseks ettekirjutused ja vallavalitsusel ei ole raha, et maja nõuetekohaseks teha. Lembitu 2 majas on vajalikud teenused nii noortele kui erivajadustega inimestele ega leidu ühtegi põhjust panna majas tööd saavad inimesed ja teenusesaajad ebakindlasse olukorda.