Aastatuhat rukkileivaga

Lõuna-Eesti Postimehe suvereporter Madis Perli Foto: Arvo Meeks

Möödunud nädalal juhtusin kuulama Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeri loengut tervislikust söömisest ja rukkist. Mulle, kes ma olen elanud viimased aastad suhtumisega «ah, mis see leib ikka on» ja ostnud pigem saia(kesi), avaldas teadlase jutt ootamatult tugevat mõju. See veenis, et jutud leiva tervislikkusest pole tühi sõnakõlks.

Samas on väiksest peale minuga kaasas käinud sõnad, et leiba ei tohi ära visata. See on nõnda püha eestlaste jaoks. Kuigi armutud duellid saiaga on käinud aastasadu, on rukkileib saia võidukäigust hoolimata püsima jäänud.

Tuhat aastat on rukkileib olnud eestlaste üks peamisi toiduaineid. Ehkki puhta rukkileiva saamiseni läks aega ning erinevate lisanditega aganaleiva seest võis leida nii saepuru kui ka tammetõrusid. Leiba söödi kõikvõimalikel puhkudel suvel ja talvel. Ja ka töötati selle nimel, et oleks leib laual. Kust mujalt selline väärtus ühele toidule tulla sai.

Kui midagi väga palju ja pikalt süüa, tulevad tavaliselt välja ka antud söögipoolise varjuküljed. Kuid rukkileiva puhul pole seda ette tulnud. Bioloogiliselt on rukkileiba organismis testitud needsamad tuhat aastat, mis teeb sellest üsnagi ohutu toiduaine. Professor Zilmeri sõnul ei pea hetkegi muretsema, et liiga palju leiba sõite.

Kui ohutus on tagatud, siis mida rukkileib meile annab? Lisaks maitsvale toiduainele tõstis Zilmer esile rukki väga hea kiudainete spektri, mis toetab seedetraktis tegutsevate kasulike mikroobide tööd. «Tänapäeval räägitakse väga palju, et meil peab seedetraktis olema väga hea mikroobide koosseis ehk mikrobioom,» ütles ta.

Need argumendid kokku olidki minu jaoks piisavad, et üle paari aasta taas leiba osta ning sellele uus võimalus anda. Rõõmustab seegi, et kui saia tuleb üldjuhul osta terve päts, siis leiba saab ka poole kaupa. Olen märganud, et leiva säilivusaeg on ka paari päeva võrra pikem.

Aastatuhande vältel pole miski lasknud leival hääbuda ning kodune leivaküpsetus muutub üha populaarsemaks. Seda võib täheldada kas või juuretise otsingutest, mis on jõudnud ka minu sotsiaalmeedia voogu. Ju siis on leib eestlastele jätkuvalt püha kaaslane, mis on meid saatnud nii heas kui ka halvas.