Kooliaastat püütakse alustada võimalikult tavapäraselt

1. septembri aktus. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Minister Mailis Reps ütles tänasel pressikonverentsil, et uus kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt, kuid koroonaviiruse leviku tingimustes on ennetusabinõud jätkuvalt üliolulised. Digipöörasus on saanud koolielu osaks ning haridusasutustel tuleb säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel, et nakkusohu kasvades olla valmis muutma õppetöö vormi.

Haridus- ja teadusminister tänas õpilasi, õpetajaid, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid erilisel kevadel hästi hakkama saamise eest. "Kui eriline sügis järgneb ebatavalisele kevadele, sõltub paljuski meist kõigist," ütles minister Mailis Reps. "Igal juhul väldime haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist ning kui tekib vajadus töö ümber korraldada, teeme seda eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa."

Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, lähtudes põhimõttest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele. Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolis. Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.

Minister märkis, et kevadel sai Eesti distantsõppega hästi hakkama tänu targalt laotud vundamendile – digivahendite kättesaadavusele, digipädevustele, taristule, õppevarale. Digitaalse õppevara tähtsus üha kasvab, praegu on tasuta kättesaadavad rohkem kui 200 põhikooli digiõpikut. Valminud on uued digiõpikud lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele. Lisaks jätkub eesti keele õppe digilahenduste arendamine ning e-kursusi kasutab üha rohkem inimesi.

Kevadine viiruselaine kinnitas, kui oluline on teadlaste kaasamine kriisi paremaks mõistmiseks ja selle mõju leevendamiseks. Riik on suunanud koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 10 miljonit eurot. Muuhulgas on Tallinna Ülikoolilt tellitud analüüs Eesti koolide, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate toimetulekust distantsõppega eriolukorra ajal.

Kutsehariduses algab mikrokraadide väljatöötamine. Eesmärk on koostada lühikesed, konkreetsetele oskustele keskenduvad õpimoodulid, mille lõpetamisel saab õppija tunnistuse ja võimaluse asuda tööle. Oskusi on võimalik arvestada edasi õppimisel ja pikemate tasemeõppe õppekavade läbimisel. Alustatakse valdkondades, kus probleem tööjõuga on kõige suurem: metallitööstus ja ehitus.

Ministeeriumi haldusalas on valmimas neli valdkondlikku arengukava aastateks 2021-2035. Arengukavades seatud sihtide saavutamiseks kavandatakse struktuurifondide vahendeid kuni poole miljardi ulatuses.

Õpetajaameti populaarsus kasvab. Tänavu esitati õpetajakoolituse erialale Tartu ja Tallinna Ülikoolis kokku rekordilised 3879 avaldust ehk üle 500 avalduse rohkem kui aasta tagasi. Eesti hariduses põhineb õpetajaameti professionaalsus ja õpetamise kõrge kvaliteet vastutusel ja autonoomial. Õpetajatel on suur otsustusvabadus ametialaste valikute üle, sh õppematerjalid ja hindamispõhimõtted.

Riik toetab keeletehnoloogia arenguhüpet. Keeletehnoloogia võimalused aitavad viia kiiresti mitmekeelset infot kõigi Eesti inimesteni. COVID-19 kriis kinnitas vajadust selle järele. Masintõlketarkvara valmib järgmise aasta lõpuks ja aitab tõlkida kiiresti veebilehti, eri liiki dokumente ja mahukaid tekstihulki. Masintõlge arendatakse võimalikult mitmekeelseks: eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti. Masintõlketarkvarale lisatakse kõnetehnoloogia, mis võimaldab automaatselt suulist kõnet üles kirjutada ja tõlkida. Keeletehnoloogia abil saavad üha enam inimesega suhtlevad nutiseadmed eestikeelse toe.

Lisaks parandatakse eesti keeles edastatud info kättesaadavust Eesti 90 000 vaegkuuljale ja 1500 kurdile. Järgmise aasta sügiseks valmib automaatne eestikeelsete subtiitrite lisamise võimalus eri telekanalite otse- ja salvestatud saadetele.

Pannakse rõhku eesti keele õppele põhikoolis. Eesti keele õppe tõhustamise projekt laieneb lasteaiast algklassidesse. Tegemist on juba kaks aastat Tallinna ja Ida-Virumaa lasteaedades edukalt toiminud ettevõtmise edasiarendusega. See on toonud vene õppekeelega rühmadesse kümneid eestikeelseid lisaõpetajaid. Nüüd on eesmärk viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus kolmanda klassi lõpuks A2 tasemele ja tagada mitmekeelses klassis iga lapse areng.

Põhikooli lõpetajad saavad võimalus sooritada soovi korral eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Uus võimalus toetab õpilaste keeleõppe motivatsiooni ning aitab vältida eksamite dubleerimist.

Uus rekord on see, et elukestvas õppes osaleb 20,2% 25-64-aastastest eestimaalastest. Väga populaarsed on tasuta kursused, mis on mõeldud eeskätt töötavatele täiskasvanutele, kel pole erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad ajakohastamist. Sügissemestril on ligi 2000 täiskasvanul võimalik osaleda esmakordselt kõrgkoolides tasuta kursustel. Lisaks saab ligi 5000 täiskasvanut osaleda kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide tasuta kursustel. Aasta lõpuni võib kuni 50 000 inimest pääseda tasuta rahvusvahelistele veebipõhistele kursustele.

1. augustil alustas nelja asutuse ühendamisel loodud haridus- ja noorteamet. Asutuste ühendamine aitab kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel, muuta tööjaotuse selgemaks ja vähendada dubleerimist. 1. augustist tegutseb keeleinspektsiooni asemel keeleamet.

Koolielu arvudes

Eestis on 614 lasteaeda, sealhulgas 131 koolieelset lasteasutust, mis tegutsevad koos üldhariduskooliga. Ligi 94% 4-aastastest kuni kooliealistest lastest osaleb alushariduses.

Eesti 530 üldhariduskooli statsionaarses õppes on ligi 155 000 õpilast (prognoos), neist 14 200 lähevad 1. klassi (prognoos).

Kutseõppes õpib ligi 24 000 õpilast. Kutsehariduse tasemeõppes saab õppida 32 kutseõppeasutuses ja viies rakenduskõrgkoolis.

Kooliaasta eel on Eestis 15 843 üldhariduskoolide õpetajat, 1963 kutseõppeasutuste õpetajat ja 7887 koolieelse lasteasutuse õpetajat.

2019/2020. õppeaastal oli üliõpilasi kokku 45 178, neist 5528 välistudengid. Kõrgharidust saab omandada kokku 18 õppeasutuses, sealhulgas 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 1 eraülikool, 7 riigi- ja 4 erarakenduskõrgkooli.