/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/08/25/13298329t1hcfa9.jpg)
Tehisintellekti kasutamine Eesti avalikus sektoris on alanud ning aasta lõpuks on riigis kasutusel 50 kratti.
Aasta lõpuks on Eestis kasutusel 50 kratti
E-Eesti nõukogu tutvus oma teisipäevasel istungil Eesti digiriigi ja küberturvalisuse arengukava visiooni ja põhisuundadega aastani 2030, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Arengukava näeb Eestit kui maailma digipesa, mille eeldused ja teenused liiguvad turvaliselt koos eestimaalastega igasse kodumaa nurka ja ümber maailma, ning välismaalased tulevad siia, et digitaalselt oma äriasju ajada ja meie kogemusest õppida. Tähtis on, et selles dokumendis oleks nii ambitsiooni kui ka konkreetseid tegevusi ning see hõlmaks kogu ühiskonda", ütles peaminister Jüri Ratas.
Kava fookuses on üleminek proaktiivsetele teenustele, mis toovad riigi toe inimese juurde just siis, kui tal seda vaja on. Vajalikke andmeid küsitakse kodanikult edaspidi ainult ühe korra ja igal kasutajal, olgu see inimene või ettevõte, on võimalik jälgida, milliseid andmeid riigil tema kohta kogutud on ning kes ja millistel eesmärkidel neid kasutab.
Muu hulgas toimub andmete teisene kasutamine nõusolekuteenuse abil. Lisaks näeb kava ette avalike teenuste efektiivsema administreerimise, digiriigi keskete taristukomponentide arendamise ning uute lahenduste süsteemse katsetamise, kaasates selleks akadeemilist maailma ja erasektorit, sealhulgas idufirmasid.
Virtuaalne abiline räägib eesti keelt
Et kodaniku ja ettevõtja suhtlust riigiga lihtsamaks ja mugavamaks muuta, viiakse ellu #bürokrati kontseptsioon, mis näeb ette virtuaalse abilise loomise. See eesti keelt mõistev ja rääkiv abiline hõlbustab riigi teenuste kasutamist, sest on integreeritud kõikide haldusalade tähtsamate e-teenustega.
Seejuures peab inimesel olema võimalik kõiki avalikke teenuseid tarbida eriteadmisi omamata, kasutades selleks talle sobivat suhtlusviisi ja seadet, ning üha enam ka piiriüleselt, Põhjalas ja Euroopa Liidu (EL) riikides.
E-Eesti nõukogu kohtumisel tutvustati ka tehisintellekti ehk krati rakendamist reguleerivate õigusnormide väljatöötamise hetkeseisu. Tehisintellekti rakendamisega võivad tekkida probleemid, mis on seotud näiteks kas stereotüüpidega või valede kaalutlustega varasemast praktikast, mille põhjal kratt on õppinud juba koodi sisse programmeeritud vigadega või otsuse algoritmi läbipaistmatusega.
EL-i ja Euroopa Nõukogu tasandil on antud välja mitmed soovitused tagada tehisintellekti kooskõla põhiõigustega ja selle läbipaistvus. Eestis on hetkel tehisintellekti puudutavad sätted hajutatud erinevate seaduste vahel. Niinimetatud kratiseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus on saadetud kooskõlastamisele ning nõukogu tuleb sellele teema juurde tagasi oktoobris. Järgmiseks aastaks on planeeritud ka EL-i vastav õigusakt.
Kaasaegsemad lahendused vaegkuuljatele
E-Eesti nõukogu arutas ka võimalusi lihtsustada kurtide ja vaegkuuljate suhtlust häirekeskusega. Praegu on kurtidel, vaegkuuljatel ja kõnepuudega inimestel võimalik suhelda häirekeskusega SMS-i teel. Suhtluse lihtsustamiseks plaanitakse kasutusele võtta kaasaegsemad lahendused.
"On väga oluline, et kuulmispuudega inimesed saaksid oma murest teada anda nende jaoks kõige kiiremal, mugavamal ja turvalisemal viisil. See on koht, kus iga vale nupu vajutus võib sõna otseses mõttes maksta elu," ütles Ratas.
Kohtumisel lepiti kokku, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeeriumil analüüsivad olukorda ja vajadusel arutavad koos häirekeskuse ja Eesti Kurtide Liiduga, kas parimaks alternatiiviks SMS-ile oleks nutirakendus, videokõne või mõni muu lahendus.