Sisukord
Lõuna-Eesti Postimees
Paberleht

Annela Laaneots: kultuuripealinna aasta pakub arenguvõimalusi

3 min lugemist
Annela Laaneots FOTO: Arved Breidaks

Aasta eest kõlas kultuuriministeeriumi saalis võimas «Hurraa!», kui Tartu koos Lõuna-Eestiga võitis 2024. aastaks Euroopa kultuuripealinna tiitli. Nüüdseks on hakatud üha laiemalt aru saama unikaalsest võimalusest, mille tiitel Lõuna-Eestisse toob.

«Kultuuripealinn toob meie valda niipalju kasu, kuivõrd hästi suudame selle enda kasuks pöörata ja ellu viia,» ütles ühe Lõuna-Eesti valla volikogu esinaine hiljaaegu kultuuripealinna ettevalmistuse teemalisel koosolekul.

Nii ongi. Euroopa Liidu suurima kultuurisündmuse ettevalmistamiseks ja piirkonna arengu vankri ette seadmiseks asutati sihtasutus Tartu 2024. Minul on selle regionaalse koordinaatorina ülesanne näha kogu kultuuripealinnaks valmistumise protsessi ja tiitliaastat Lõuna-Eesti vajadustest lähtuvalt. Selleks aitan ellu viia tegevusi, mis koondaks lõunaeestlasi ühise eesmärgi nimel, ning innustan SA Tartu 2024 meeskonda mõtlema iga otsust tehes Lõuna-Eesti vajadustele.

Sellel vallavolikogu esinaisel on õigus ka selles, et kultuuripealinna programmi vääriskivid tuleb Lõuna-Eestis kohapeal ühiselt lihvida. Kultuuripealinna meeskond ei sõida 2024. aastal piirkonna küladesse ja linnadesse valmis lahendustega, vaid need mõeldakse välja eelnevatel aastatel paljude siinsete inimeste ja asutuste koostöös. Sedaviisi kindlustame, et meie inimeste kasvanud teadmised ja oskused toovad meile tulu ka edaspidi, kui tiitliaasta on möödas.

Olen oma töös tutvunud mitme Euroopa kultuuripealinnaga, kus toimuvad siiani jätkusündmused ja -tegevused. Neis paigus on kogukonnad, mis harjusid tiitliaastaks valmistumisel tulevikku vaatava ja pingutust nõudva, aga piirkonna arengusse silmanähtavat kasu, sädet ja positiivset energiat tagasi toova eluga ära. Sellel, mida Euroopa kultuuripealinnana saavutati, ei taheta lasta vajuda helgesse minevikku.

Mitu Lõuna-Eesti kultuurikorraldajat on töötanud juba põhjalikult läbi kandidatuuriraamatu, mille põhjal otsustas rahvusvaheline žürii anda meile Euroopa kultuuripealinna tiitli. Raamat, mis on aluseks ka kultuuripealinna ettevalmistustele, on nüüd eestikeelsena Tartu 2024 kodulehel.

Kultuuripealinna programmi vääriskivid tuleb Lõuna-Eestis kohapeal ühiselt lihvida.

See raamat sisaldab ka Tartu 2024 loovkontseptsiooni Ellujäämise Kunstid ning seda piltlikustavaid omanäolisi kultuurialgatusi. Raamatus on esitatud üle 30 algatuse, mille edasiviimiseks alustas SA Tartu 2024 tänavu kevadel aastapikkust arendusprotsessi. Nende algatuste eestvedajad valmistavad SA Tartu 2024 loomenõukogu ja mentorite toel ette põhjalikud plaanid.

Käesoleva aasta sügisel hakkavad algatuste meeskonnad vaatama ringi täiendavate partnerite järele. Ühelt poolt otsivad neid projektide juhid, teisalt oodatakse Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate kaasalöömist. Selleks tuleks lugeda kandidatuuriraamatut ning kui mõni esitatud algatus tekitab inspiratsiooni ja koostöömõtteid, anda sellest märku Tartu 2024 tiimile. Kultuuripealinna meeskond viib osalised kokku.

Lõuna-Eestisse on juba planeeritud suured regionaalsed Tartu 2024 tähtsündmused, nagu Tartu maailmaülikool, Leaderi koostööprojektid Lõuna-Eesti kohalike väärtuste esiletoomiseks või Peipsi järve kunstitee. Ent samavõrd on raamatus algatusi, mis pole oma partnerite võrgustikku veel lõpuni välja arendanud. Just nende puhul seisab sel sügisel ees partnerluste sõlmimine.

Kuidas jõuda Euroopa kultuuripealinna programmi aga juhul, kui oled Lõuna-Eesti kultuurikorraldaja, kel on Ellujäämise Kunstide kontseptsiooniga seonduv uuenduslik idee, mis ei haaku ühegi kandidatuuriraamatus välja pakutud algatusega? Siis tuleb olla tähelepanelik, sest ees seisavad järgmised ideekorjed ja projektikonkursid. Euroopa kultuuripealinnast osa võtvad Lõuna-Eesti omavalitsused hakkavad juba sel aastal valmistuma järgmiseks, 2022. aastal toimuvaks taotlusvooruks. Sellele eelnevad infopäevad.

Nii praegu arendusprotsessist osa võtvad kui edaspidi Tartu 2024 programmi pürgivad üritused peavad haakuma Tartule ja Lõuna-Eestile Euroopa kultuuripealinna tiitli toonud väärtustega. Need põhimõtted ja tegevussuunad on linna- ja maakultuur, haritus ja leidlikkus, liikumine ja vaimne tervis, põlvkondade koosloome, paikkondlike omapärade esiletoomine, kriitiline ärksameelsus, valdkondadeülene, regionaalne ja rahvusvaheline koostöö. Otsime Euroopa kultuuripealinna programmi värskeid, väärtuspõhiseid tegevusi ja ettevõtmisi.

Loomenõukogusse, mis annab nõu kultuuripealinna programmi-meeskonnale, kuuluvad Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leis ja pärimusmuusik Mari Kalkun.

Mul on olnud rõõm käia käesoleva aasta suve hakul, nii kui koroonapiirangud lõdvenesid ja lubasid, kohtumas Lõuna-Eesti omavalitsuste volikogude ja komisjonidega, et arutada tulevasi koostööpõhimõtteid. Saan kinnitada, et huvi kultuuripealinna vastu on suur. Saadakse aru, kui suure kultuurist kantud arenguvõimaluse tiitlivõit on Lõuna-Eestile toonud. Maksimum tuleb sellest võtta aga meil endil.

Euroopa kultuuripealinn saab selline, milliseks me ta ise loome. Meie oma, Lõuna-Eesti maakondade inimesed kuuluvad ettevalmistajate sekka. Nii esindab sihtasutuse Tartu 2024 nõukogus Lõuna-Eesti omavalitsusi Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Loomenõukogusse, mis annab nõu kultuuripealinna programmimeeskonnale, kuuluvad Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leis ja pärimusmuusik Mari Kalkun. Lisaks on kaasatud maakondade arenduskeskuste või omavalitsusliitude kultuurijuhid.

Järjest enam saavad aja edenedes kultuuripealinna panustama hakata omavalitsuste kultuurijuhid ning avalike suhete ja turunduse eestvedajad. Et ettevalmistused käiksid ühte sammu, on iga Lõuna-Eesti omavalitsus otsustanud ka, kes on valla või linna kontaktisik Tartu 2024 meeskonnaga side pidamiseks.

Tartu ja Lõuna-Eesti pole pidanud paljuks küsida ka nõu ja abi. Napilt enne koroonast tingitud digielu kohtus Lõuna-Eesti omavalitsuste kultuurikorraldajatega Euroopa kultuuripealinn Aarhus 2017 regionaalne koordinaator Lene Oster.

Siiani kõlavad mul meeles tema Elvas öeldud sõnad: «Ühel hetkel on Lõuna-Eesti Euroopa keskmes ja te peate sellest hetkest maksimumi võtma. Muidugi toob see kaasa palju turiste, mis toob lisatulu majandusele. Kui annate endast parima, saab teil olema maagiline aasta. See võimalus on kord elus.»

Seotud lood
24.08.2020 28.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto