/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/08/26/13300505t1h620f.jpg)
Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmist, et viia liiklusrikkujale mõjutusmeetmena määratav rahunemispeatus seadusesse.
Liiklusrikkuja rahunemispeatus on jõudmas seadusesse
Eelnõu on algatanud riigikogu õiguskomisjon, et muuta väärteomenetluses rakendatavat lühimenetlust nii, et sõidukiirust ületanud juht saab valida, kas maksta mõjutustrahv või täita muu seaduses sätestatud mõjutusmeede, näiteks 45-minutiline rahunemispeatus.
Rahunemispeatuse kohaldamine on ette nähtud vaid olemuselt lihtsamate ja vähem riivavate väärtegude korral. Mõjutusmeede määratakse isikule koos mõjutustrahviga tingimuslikult, mis tähendab, et kui isik nõustub kinni pidama mõjutusmeetme tingimustest, ei pea ta mõjutustrahvi tasuma.
Rahunemispeatus on lubatud kasutada vaid liiklusseaduses sätestatud süüteokoosseisu korral, mis sätestab karistuse, kui mootorsõidukijuht on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud kuni 20 kilomeetrit tunnis. Lühimenetluse raames määratakse praegu selle rikkumise korral isikule mõjutustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud suurimat sõidukiirust ületatud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3.
Muudatused on kavandatud jõustuma 1. detsembril.
Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada eelnõu märkustega. Justiitsministeerium toetab uudset ideed ja lähenemist, mis võib liikluskäitumist muuta. Samas peab vajalikuks ühtlustada eelnõu terminoloogiat ja kaaluda eelnõus valitud lahendusi, et vältida hilisemaid vaidlusi. Samuti peab justiitsministeerium vajalikuks täiendada eelnõu seletuskirja kulude ja mõjude hinnangu osa.