Õppetöö käib ehitajatega kõrvuti
28. august 2020, 00:09
- Mooste vallavolikogu otsustas veel enne omavalitsuste liitumist, et kogu ühinemisraha läheb kooli peale.
- Mõisakompleks on olnud Ülo Needo südameasi.
- Õpilasi on 108 ning nende arv on viimastel aastatel kogu aeg kasvanud.
Mooste mõisakooli õpilastel ja õpetajatel tuleb ka sel sügisel leppida klassiruumidesse kostva ehitusmüraga, sest remonditööde järg on jõudnud fassaadi juurde.
«Tähtaeg on oktoobri lõpus, mistõttu saame natuke aega koos ehitusmeestega koolis käia. Meie toimetame omi asju, nemad omi. Ehitusmehed ütlesid, et meie neid ei sega, kui ei hakka just tellingutel ronima. Kui õpetajatega hiljuti koosolekut pidasime, oli küll puurimise häält kuulda, mistõttu tuli natuke kõvema häälega rääkida. Aga oleme paindlikud ja leplikud, sest tahame, et mõisahoone saaks ilusaks,» rääkis direktor Ave Kikas.
Koolipere on remondiga juba harjunud. Kuna aasta tagasi oli põhirõhk tuleohutusel, olid neljal klassil vahepeal uksed eest võetud, sest need muudeti tule- ja suitsukindlaks. «See tähendas, et tegime umbes kuu aega lahtiste ustega tunde,» meenutas koolijuht.
Sisetöid alustati mullu
Põlva vallavanema Georg Pelisaare sõnul olid tööd plaanis juba ammu ja see sai kirja ka Ahja, Mooste, Laheda, Põlva ja Vastse-Kuuste valla ühinemislepingusse. Eelmisel aastal alustati sisetöid, mille käigus moodustati tuletõkkesektsioonid, paigaldati tuletõkkekardinad, uued kõrvaluksed ja evakuatsioonikäik ning restaureeriti peauks.
Tänavu mais alustas OÜ Aarna Ettevõtmised sajuveekanalisatsiooni ja vundamendi hüdroisolatsiooni väljaehitamist. 40 892 eurot maksnud tööd on lõpetatud.
Fassaadi restaureerimise riigihankele esitati viis pakkumust. Võitis OÜde SaiRee ja Edepol ühispakkumus maksumusega 157 266 eurot. Seinad kaetakse lubikrohviga, parandatakse maakivist müüri ja mitmed välimised aknad ning tehakse teisigi vajalikke töid. Mõisa peahoone peaks uue ilme saama loodetavasti oktoobri lõpuks.
Moostes paikneva OÜ Saviukumaja tegevjuht Marko Kikas lisas, et seinad kaetakse hüdraulilise lubjaga, mis jõuab ehitusele paarisaja meetri kauguselt.
«Meil on hea lähedal käia ehitajaid nõustamaa. Kuna Moostes on Eesti parimad savi- ja lubikrohvid, on mõistlik võtta need kohapealt. See on ju ajalooline hoone ning vanasti saadi samuti tsemendita hakkama. Kui kasutada hüdraulilist lupja, saab teha vastupidavaid lubikrohve, mida sajandeid kasutatud, aga mis vahepeal ära unustatud. Kokku viis meid ehitajaga endine Mooste vallavanem Ülo Needo,» mainis Marko Kikas.
Mõisahärra tiitlit kandev Needo sõnas, et osa soklist jääb vana krohviga, kolmandikule pinnast aga tuleb uus lubikrohv, mis on ühtlasi kohaliku toodangu näidis. «Tahtsimegi enne uue krohvi ära proovida. Kui see on viis kuni kümme aastat seisnud ja püsib, vana osa aga laguneb, tuleb ka ülejäänud pind katta uue krohviga.»
Direktor Ave Kikas on fassaadi remonti oodanud kolm ja pool aastat.
Eksvallavanema meenutusel otsustas Mooste vallavolikogu veel enne omavalitsuste liitumist, et kogu ühinemisraha läheb kooli heaks. «Aga juba hoone viimine vastavusse päästeameti nõuetega läks plaanitust kallimaks. Lõpuks ühinemise puhul antud rahast välja ei tulnudki ning Põlva vald pidi veel juurde panema.»
Isegi kui osa töid peaks jääma külma ilma pärast tegemata, saab need Needo sõnul kevade peale lükata. «Kõige tähtsam on, et tellingutelt tehtavad ära saaksid. Suur mure oli vihmaveetorudega. Rennid jooksid üle ning vesi jooksis mööda seina alla ja rikkus fassaadi. Nüüd tulevad uued vihmaveetorud. Kokkuleppel muinsuskaitseametiga katsume säilitada siksakilisi kogumislehtreid.»
Direktor Ave Kikas on fassaadi remonti oodanud kolm ja pool aastat – Moostesse tööleasumisest saadik. «Oleme seetõttu koguni mitu pakkumist ära öelnud. Näiteks taheti ühel suvel mõisas filmivõtteid teha, aga vastasime siis, et kohe tuleb remont.»
Kompleks on olnud Ülo Needo südameasi. Näiteks pani ta ehitajatele südamele, et telliste vuugivahed tehtaks korralikult valgeks ning lahtised katusekivid saaksid paika või vajaduse korral asendatud. «Ta hoiab kõigel ka silma peal,» on märganud Ave Kikas.
Õppeaasta avaaktus on sedapuhku suures folgikojas. «Tahame, et nii õpilased, vanemad kui õpetajad ära mahuksid ning ka viirusohutus oleks paremini tagatud. Kella 8.30st pakume kõigile kooki ja morssi ning kell 9 algab aktus. Pärast seda tuleme uhke ringkäiguga koolimajja,» lausus direktor.
Suur mõisakompleks on laste päralt
Et õppetöö ei toimu üksnes peahoones, on koolijuht igati rahul. «Rahvamuusikakoolis on üks algklassiruum ja muusikaklass. Jaanuaris saime lisaruumid valitsejamajja, kus on teadus- ja kunstiklass ning väiksed ruumid erivajadusega õpilastele. Kehalise kasvatuse tundides käivad lapsed klubis, kus suur võimlemissaal. Tööõpetustundides käivad poisid tegeluste kojas. Aga maal ongi nii, et kogu küla kasvatab lapsi.»
Õpilasi on 108 ning nende arv on viimastel aastatel kogu aeg kasvanud. Mullu oli esimeses klassis 14 õpilast, paari päeva pärast alustab kooliteed 12 last.
Mõisakompleksile uue näo andnud Ülo Needo järgmine suur eesmärk on koolimaja vastas asuv ait, mis ei sobi praegusel kujul sinna kuidagi. «Loodame selle osta kas vallale või sihtasutusele Mooste Mõis. Tahaksime sinna kunstigalerii teha, kus oleks muu hulgas Ilme ja Riho Kulla skulptuuride püsinäitus. Loodetavasti tahavad teisedki kunstnikud seal oma töid näidata.»