:format(webp)/nginx/o/2020/09/08/13333129t1h90f3.jpg)
See oli vahetult enne isadepäeva. Klassijuhatajatunnis, millest võtsid osa ka lastevanemad, arutati koolikorda ning seati plaane edasiseks. Ühel hetkel küsis õpetaja koolilastelt, milline on parim isa. Järgnes vaikus. Piinlikud vaikuseminutid katkestas tagareas istuv poiss. «Kõige parem on minu isa,» vastas käe tõstnud poiss suure uhkusega.
Vanemad muidugi mõistsid, et esitatud küsimus oleks oodanud vastust parima isa isikuomaduste kohta, kuid laps vastas nii, nagu tema olukorrast aru sai.
Lastel on omamoodi arusaam asjadest ning ilmselt on kõik täiskasvanud nii teleekraanil kui raadioeetris kuulnud huvitavaid ja siiraid fraase läbi lapsesuu. See kõik pakub hea kõhutäie äratundmist ja rõõmu.
Paariminutiline peataolek tekkis ka telesaates «Väikesed hiiglased», kui pisike Oliver esitas mõistatuse: mis on suvel, sügisel ja kevadel roheline, aga talvel ainult kollane? Ühele kohtunikest turgatas pähe, et talvel võib lumi olla kollane, aga seegi polnud õige vastus. Kolmikust koosneval staaržüriil jäigi tol korral vastus andmata.
Nii ka liikluses. See, mis tundub täiskasvanule igati mõistev ja loogiline, on lastele risti vastupidine. Pisikestel on oma arusaam liiklusest ning oma hirmud ja rõõmud. Laps võib tunda ära liiklusmärgi, kuid märgi täpset tähendust teada ei pruugi. Neil võtab kohanemine enam aega.
Ülekäiguraja ületamine nõuab valvsust ja julgust. On esinenud olukordi, kus laps vöötrajal kramplikult tarretub, ehmunult samme tagasi teeb või siis uisapäisa sõiduteele tormab. Seepärast kutsun juhte üles tähelepanelikkusele ja üksteisega arvestamisele liikluses. Olgem tavapärasemast valvsamad ja hoolivamad mitte ainult kooliaasta alguse puhul, vaid iga päev: nii täna kui ka homme ja edaspidigi. Et liikluses saaks kord viisakas käitumine kombeks.
Liiklus iseenesest ei ole hirmus, kui kõik osapooled seal üksteisega arvestavalt ning hoolivalt käituvad. Paarutavalt koledaks ja traagiliseks kujundame liikluse esmalt ise – täiskasvanuliku käitumise ning eeskujuga. Paraku on aga lastele omane täiskasvanuid jäljendada ning ennekõike on tema silmis autoriteet lapsevanem ise. Siinjuures lasubki just vanemal esmane kohustus järjepidevalt selgitada lapsele liikluse põhitõdesid ning vastutusrikas ülesanne eeskujuliku rolli täitmisel.
Aga mis siis oli toona vastus Oliveri esitatud küsimusele? Muru! «Muru on talvel kollane,» vastas väikene hiiglane. Täpselt selline ettearvamatu ja vahest ka humoorikas laste käitumine ongi. Aga olgem siis lastele eeskujuks – ka liikluses. Vanem on lapse liikluskäitumise peegel meie teedel.
Rõõmsat kooliaastat!