Kogemus USAs: kui matemaatika ei meeldi, pole tarvis seda õppida

Pilt esimesest koolipäevast, kui Maria Dyavolessa Kuittinen (keskel) läks oma võõrustaja-ema õe lapse ja Kasahstani vahetusõpilasega kooli. Foto: Kelly Cihacek Barber

Otepää gümnaasiumi õpilane Maria Dyavolessa Kuittinen tõstis suurest rõõmust käed taeva poole, kui sai teada, et pääseb aastaks USAsse õppima. Kuigi koroonakriis katkestas õpingud veidi varem kui plaanitud, jääb kogemus alatiseks meelde. Neiu läks USAsse õppima Otepää gümnaasiumi 10. klassist, Ameerikas oli ta aga seenior ehk 12. klassi õpilane. Sõitu USAsse võimaldas vahetusprogramm FLEX.

Kuittinen sõitis Eestist ära mullu augustis ja asus õppima Iowa osariiki Des Moinesi linna lähedal asuvasse Carlisle’i keskkooli. Ümbruskonnas tegeldi palju põllumajandusega ning kasvatati maisi. «Kui läksin sinna, siis isa luges selle küla kohta. Seal 95 protsenti inimestest olid valged. Ei olnud ameerikalikult palju kultuure koos.»

USA mõistes on tema sõnul tegu keskmise suurusega, alla tuhande õpilasega kooliga. Tütarlapse sõnul puudutas üks peamine eripära Eestiga võrreldes õppeainete valikut. Kui kohalikele oli kohustuslikke aineid rohkem, siis tema sai oma õppekava suuresti ise kokku panna. «Kui sulle ei meeldi näiteks matemaatika, ei olnud kohustuslik seda seal võtta - said ise tunniplaani koostada.»