/nginx/o/2020/09/10/13337023t1h6ec2.jpg)
Põlva- ja Võrumaa omavalitsuste koormus sotsiaaltranspordi korraldamisel väheneb esmaspäevast märkimisväärselt, sest veoteenust hakkab kahe aasta jooksul korraldama Kagu ühistranspordikeskus.
Keskuse projektijuhi Arne Tilga ütlusel hakkab erivajadusega inimesi sõidutama ABuss OÜ viie selleks kohandatud Volkswageniga. Sõidukis on seitse kohta, lisaks ruum kaldtee ja ratastooli jaoks. Üks auto on kohandatud lamavate inimeste veoks. Autojuht võtab inimese peale kodu ukselt ning viib vajadusel ka arsti ukse taha, kui patsiendil saatjat ei ole.
«Kui erivajadusega inimesel ei ole võimalik kasutada ühissõidukit, tuleks esmalt pöörduda omavalitsuse poole, kes tunnistab ta teenuse saajaks. Kas otsus on ühekordne või laiendatakse seda mingile perioodile, otsustab samuti omavalitsus. Sõidusoovist tuleb meile teada anda vähemalt 48 tundi ette,» märkis Tilk.
Eesmärk on liita klientide sõite, et tekiks nii-öelda mastaabiefekt. «Näiteks kui üks inimene elab Missos ja teine Räpinas, sõidab auto Tartusse Räpina kaudu. Arvan, et üle kolme patsiendi ühte autosse ei paigutata, kuigi mahuks rohkem. Oleme omavalitsustega kokku leppinud, et keegi ei peaks kusagil ootama rohkem kui tund. Samas ootamatuste eest ei ole me kaitstud,» lisas projektijuht.
Põhikulu katab Euroopa Liit
Veo maksumusest tasub Euroopa Liidu sotsiaalfond 85 protsenti ja omavalitsus 15 protsenti. Sõitja kanda jääb üksnes ühekordne sisenemistasu: Põlva- või Võrumaa siseselt kolm eurot, teeninduspiirkonnast välja sõites kaheksa eurot ning näiteks Tallinnasse või Haapsallu sõites 20 eurot. Saatja võib kaasa sõita tasuta. Tagasiteel rahakotti kergendada ei tule. Esialgu tuleb maksta sularahas, kuid edaspidi on plaanis hakata kasutama ühiskaarti, kuhu saab raha peale laadida.
Kokku lepitud sõit tuleb vajadusel tühistada vähemalt kümme tundi enne selle toimumisaega. Kui nii ei toimita, tuleb sisseastumistasu ikkagi maksta ning rahakulutusest ei pääse ka vallavalitsus.
Arne Tilk, Kagu ühistranspordikeskuse projektijuht
«Sõidusoovist tuleb meile teada anda vähemalt 48 tundi ette.»
Teenust saab kasutada ööpäev läbi, aga valdavalt osutatakse seda siiski päevasel ajal, mil on ka arstide vastuvõtuajad.
Kui inimene pole teenusesaajana omavalitsuses kirjas, ei saa ta sõitu isegi omal kulul tellida. «Tulevikus peaks see aga kindlasti võimalik olema, sest see olekski ju nõudetransport kui sotsiaaltranspordi edasiarendus. Aga antud juhul on meile antud ette reeglid Euroopa Liidu raha kasutamise kohta,» selgitas Tilk.
/nginx/o/2020/09/10/13337025t1hd642.jpg)
Täit kindlust pole
Tema sõnutsi on omavalitsused tõdenud, et olukord on omajagu keeruline, sest pilootprojekt kestab vaid kaks aastat. «Sotsiaalnõunikud on rõhutanud sedagi, et tekkinud oli juba teatud rutiin. Teenuse ühtlustamise jutu peale nad naeravad ja ütlevad, et sotsiaaltöös on iga juhtum eriline,» vahendas eestvedaja.
Mõni sotsiaaltranspordi osutamiseks sõlmitud leping pole ka veel lõppenud: näiteks Põlva vallas kehtib senine hange oktoobri lõpuni. «Usun, et kas või hooldekodudes asuvaid kliente hakkame juba esmaspäevast sõidutama. Mitmel pool ei ostetudki teenust väljastpoolt sisse, vaid saadi oma jõududega hakkama. Seetõttu oli ühtset korraldust päris keeruline teha,» tunnistas Tilk.
Sõita soovijate telefonikõnedele ja meilidele hakkabki esmaspäevast vastama Tilk ise. «Telefoni võtan tööpäeviti vastu kella 8–16. Kuna arstide ootejärjekorrad on meeletud, peaks üldjuhul olema piisavalt aega oma sõite planeerida.»
Koostööd võidakse pakkuda ka senistele vedajatele
ABuss OÜ juhatuse liige Martin Roots lausus, et inimesi sõidutama hakkavad Volkswagen Caddyd soetati firma enda rahaga. «Päris tuttuued pole, küll on suurendatud kerega. Põrandad on madaldatud, et ratastoolis istuja ei peaks peaga peaaegu laes olema.»
Tartus registreeritud firma varem sotsiaaltranspordiga tegelenud ei ole. «Tööle hakkab viis juhti viie autoga, aga vajadusel leiame ka asendusi. Koostööd võime pakkuda ka senistele vedajatele, kui me ei peaks ise jõudma kõike ära teha. Juhid on kohalikud ning ka autod jäävad kohapeale, mitte ei alusta tööpäeva Tartust. Kui ooteaeg näiteks Tartus läheb üle tunni, saadetakse patsiendi järele teine auto,» lubas firmajuht.
Üks auto on kohandatud lamavate inimeste veoks.
Kõik rooliistujad on kutselised autojuhid, varasem erivajadustega inimeste sõidutamise kogemus on neist kahel. «Eesmärk on, et kohalik juht teenindakski peamiselt oma piirkonda, aga vajadusel sõidab auto kohale ka Põlvast, Võrust, Räpinast või Antslast,» sõnas Roots.
Autojuhte kolmapäeval koolitanud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liikme, E-Ratastoolid OÜ juhi Sven Reemeti soovitus kõlas: «Ühte autosse kõiki võimalikke abivahendeid ei tasugi toppida. Mõistlikum on kohandada üks sõiduk üksnes lamavatele haigetele, sest turvalisuse nõuded on nii ratastooli kui kanderaami puhul hoopis erinevad.»
Pilootprojektiga alustanud pärnakatel Reemeti andmeil asi toimib. «Sotsiaaltransport ongi ühistranspordi osa, seda ei saagi eraldi võtta,» toonitas ta.
/nginx/o/2020/09/10/13337026t1h658f.jpg)
Ants Väärsi jätkab juhuvedudega
Lõuna-Eestis kaheksa aastat invasõite teinud Ants Väärsi Põlva- ja Võrumaal korraldatud riigihankes ei osalenud, sest tal polnud viit autot koos juhtidega välja panna. Viimase Põlva vallaga sõlmitud lepingust tuleneva sõidu tegi ta 30. aprillil.
«Jään juhuvedude peale, mis tähendab, et inimesel tuleb endal tasuda kokkuleppehind. Paljud ongi juba öelnud, et arsti juures käimist on vaid kord või paar aastas ning hinnavahe neid ei tapa. Vajadusel aitan kliendi riidesse, hoian käe alt kinni ja viin arsti ukse taha. Pärast käime ka apteegid ja poed läbi,» sõnas mees.
Heategevuskampaania «Aitame Antsu aidata» toel soetud invatakso Väärsi väitel mingil juhul seisma ei jää. «Viimasel kuul pole see ainult kahel päeval liikunud. Sõidame abikaasaga mõlemad, mistõttu vahel on lausa kaks autot korraga sõidus,» lausus ta.
/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)