/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2020/09/11/13337047t1h81d2.jpg)
Küsitlus: kuidas tähistate teie vanavanemate päeva?
SIRLI SONNE, raamatupidaja
«Oleme sel päeval oma vanaisadele ja vanaemadele väiksed kingitused ikka viinud. Tore tähtpäev ju, mida tähistada. Meil on selles mõttes hästi, et kõik neli vanavanemat elavad lähedal – ühed Mikitamäe lähedal ja teised Niitsikul - ning vähemalt kord nädalas käime seal ka niisama.
Tallinnas elava venna pere satub siia kanti harvem, peamiselt sünnipäevade ajal.»
/nginx/o/2020/09/11/13337049t1h8623.jpg)
ARTUR STEFANJUK, räpina ühisgümnaasiumi õpilane
«Ikka peame neid meeles. Kuna vanaisa elab päris kaugel, Põhja-Eestis piiri peal, siis peamiselt helistame talle sel päeval. Külastame teda aga aastas vähemalt korra.»
/nginx/o/2020/09/11/13337051t1h9d3e.jpg)
ELVE JÕKS, pensionär
«Mul on tütar, kes elab minuga koos ja temal on tütar ja poeg. Tütrepoeg elab Tallinnas ja tema saadab sel päeval tavaliselt meilile tervituse. Kui ta veel pereinimene polnud, siis kuus korra käis ikka siin minu juures külas ka.
Tütretütar elab aga Räpinas ja temaga suhtleme peaaegu iga päev. Eks lapselapsed ka helistavad või saadavad vahel sõnumi. Kui vanavanemate päeval kokku saame, teeme kohvi ja pakume kooki.»
/nginx/o/2020/09/11/13337052t1hfe9c.jpg)
TIINA SAKSING, kodune
«Kuna kaks last ei ela enam siin kandis – üks on Kadrinas ja teine Tallinnas, siis nemad tavaliselt helistavad selle tähtpäeva puhul. Helistavad ka suuremad lapselapsed, kellest üks on seitsme- ja teine viieaastane.
Lapselapsed on meie juures väga sageli külas: nad kohe tahavad maal käia. Üks laps elab lähedal Nulga külas ja temaga kohtume päris sageli. Aga ega see vanavanemate päev olegi kuigi kaua olnud selline, mida Eestis oleks tähistatud.»
/nginx/o/2020/09/11/13337053t1hb20d.jpg)
SANDER GRININ, töötu
«Minu vanavanemad on juba surnud, aga käin iga kuu alguses nende haua peal. Emaga suhtlen aeg-ajalt Facebookis. Vanavanemate päev on minust küll seni kuidagi mööda läinud.»