Sisukord
Lõuna-Eesti Postimees
Paberleht

Mati Määrits: mingi austus peab ikka olema

2 min lugemist
Mati Määrits FOTO: Kristjan Teedema/Postimees/Scanpix

Taas kord on ühe metsaala mahavõtmise kavatsus rahva ärevusse ajanud. Sedapuhku ähvardab raie lõunaeestlaste armastatud puhkekoha Palojärve lähedal asuvat 150-aastast männikut.

Ütlen kohe alguses ära, et põhimõtet «mitte ühtegi pirrutikkugi» ma ei jaga. Metsa tuleb majandada, sealhulgas teha õigel ajal nii valik-, harvendus- kui ka uuendus- ehk lageraiet, et uus puude põlvkond peale saaks kasvada. Mainitud juhul aga on tegemist 150-aastase hõreda männikuga, mille õige raieaeg on ammu mööda lastud. Sisuliselt on tegemist parkmetsaga, mille alla on tekkinud looduslik uuendus.

Ma ei tea, miks nõukogudeaegsed metsamehed selle 60 aasta eest püsti jätsid – võib-olla meeldis ka nendele Palojärve ääres suvitamas käia ning nad ei tahtnud puhkekoha vahetusse lähedusse raiesmikku tekitada. Samamoodi lõi ju eelduse lähedal asuva Ihamaru looduskaitseala tekkimiseks ka kauaaegne Põlva metsaülem Ants Teder, kes jättis neli kvartalit põlismetsa lihtsalt raiumata.

Loodusliku uuenduse hulgas torkasid silma ideaalsed jõulukuused – kui isegi nendel tulevases noorendikus kohta pole, lubatagu inimestel need vähemalt aasta lõpus kodudesse viia!

Käisin raiesse mineva pidanud ala eelmisel nädalal läbi kahel päeval: reedel koos RMK esindajate ja metsa kaitsele asunud kaaskondsetega ning laupäeval tavalise seenelise ja marjulisena. Selgus, et sealne mets on korilasele ideaalne. Eriti sobib see looduses harva käivale ning eksimist kartvale linnainimesele. Auto saab metsatee äärde jätta ning kuna puid on hõredalt, paistab sõiduvahend kaugele kätte.

Ohtu, et mets turistile pähe kukub, nagu piltlikult väljendas metsaülem Tiit Timberg, ei paistnud kusagilt. Mõni kuivanud puud küll silma hakkas, aga ilmselt ei ole nende väljatoomist peetud enam mõttekaks, kui kõik läheb niikuinii raiesse. Silma torkasid ideaalsed jõulukuused – kui isegi nendel tulevases noorendikus kohta pole, lubatagu need vähemalt aasta lõpus kodudesse viia!

Loodan, et pärast kogukonnaga peetud läbirääkimisi jäävad 150-aastased põlispuud maha võtmata ning ilusad jõulupuud saavad samuti eluõiguse. Väitsid ju RMK esindajad, et tõenäoliselt on need männid püsti ka veel saja aasta pärast ning selleks ajaks on ka need kuused raieküpseks sirgunud. Kui mõne vanakese eluiga peakski vahepeal otsa saama, on selleks ajaks noorem juba peale tulemas. Jätkem siis endale võimalus võtta vastu järeltulijate tänu täna tehtud otsuse eest vana mets alles hoida!

Seotud lood
11.09.2020 16.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto