Uue südame on saanud ka võrumaalane

Tartu Ülikooli kliinikumi kardioloogiakliiniku juhataja professor Jaan Eha rõhutas, et siirdamine on väga pikk ja keeruline protsess, milles osaleb kümneid spetsialiste.  

FOTO: Sille Annuk

Täna möödub täpselt viis aastat hetkest, mil tehti esimene südamesiirdamine eestlannale Helsingi Ülikooli keskhaiglas. Tänu Tartu Ülikooli Kliinikumi aktiivsele projektis osalemisele on südamesiirdamisest saanud kliinikumi patsientidele kättesaadav ravimeetod.

«Eesti-Soome koostööprojekti käigus südame saanud patsiendil oli sünnitusjärgne kardiomüopaatia ja südamepuudulikkus, mis oli teda siirdamise ajaks vaevanud juba üle kümne aasta. Selle patsiendi teeb veelgi enam tähelepanuväärseks asjaolu, et enne siirdamist sai ta kliinikumis esimesena kehasisese südamepumba ehk LVAD-i. Seega tuli tal olla esimene teedrajav patsiendt mitme keeruka ravimeetodi juurutamisel,» rääkis patsiendi raviarst doktor Märt Elmet Tartu Ülikooli kliinikumi südamekliinikust. Ta lisab, et patsient on hästi taastunud ning saanud jätkata igapäevast elu.

Esimese südamesiirdamise ettevalmistused ja kokkulepete sõlmimised Helsingi Ülikool keskhaigla ning Skandinaavia siirdamisorganisatsiooniga Scandiatransplant algasid juba kaks aastat varem. Esimesel südamesiirdamisel Helsingis viibisid nii Eesti kui Soome riigi arstid ning siirdamiseks kasutati Eestist pärit doonorsüdant. Helsingi Ülikooli keskhaiglas on projekti toimimisse panustanud suur hulk sealseid spetsialiste professor Karl Lemströmi juhtimisel ning viie aasta jooksul on Eesti ja Soome arstide koostöös tehtud 13 südamesiirdamist, viimati juulis 2020.

«Kaheksa patsienti on olnud kliinikumist ning viis Põhja-Eesti regionaalhaiglast, noorim neist on olnud 15-aastane ning vanim 67-aastane,» rääkis südamekliiniku 1. kardioloogia osakonna juhataja doktor Märt Elmet.

«Esimene südamesiirdamise patsient oli Tartumaalt. Järgmised aga on olnud Eesti eri paigust: Ida-Virumaalt, Võrumaalt, Pärnu- ja Viljandimaalt,» täpsustas kliinikumi kommunikatsioonijuht Helen Kaju

Sarnaselt muule maailmale, on põhjused siirdamisele jõudmiseks olnud väga erinevad. Eestis võiks vajada südamesiirdamist umbes 3–8 patsienti aastas.

«Siirdamismeeskonna väljaõpe ja siirdamiseks vajalike oskuste ning kogemuste omandamine on äärmiselt keerukas, seetõttu on otsustatud südamesiirdamised Eesti patsientidele läbi viia kolme raviasutuse - Helsingi Ülikooli keskhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti regionaalhaigla - ühisjõul,» selgitas südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha. Ta rõhutas, et siirdamine on väga pikk ja keeruline protsess, milles osaleb kümneid spetsialiste.

«Siirdamisoperatsioonile eelneb põhjalik patsiendi ettevalmistus ning kõige keerukam aeg algab alles pärast siirdamist: uue organiga kohanemine nõuab palju hoolt nii patsiendilt kui temaga tegelevalt meditsiinipersonalilt. Näiteks saadavad patsientide toetamiseks neid kogu kahe riigi vahelisel teekonnal Tartu Ülikooli kliinikumi südamekliiniku ravimeeskonna liikmed,» tunnustas professor Eha südamekliiniku tööd.

Doktor Märt Elmet toonitab, et praeguse koostööprojekti tugevaks küljeks on selgelt sõnastatud kokkulepped ja toimivad kontaktid Eesti ja Soome arstide vahel. «See teeb südamesiirdamise kättesaadavaks kõigile meie patsientidele, kes sellist keerukat ravi vajavad. Südamesiirdamise toimumine on sellise koostöö juures vaid jäämäe tipp, sest samal ajal on Tartu Ülikooli kliinikumis olulisel määral hoogustunud kogu südamepuudulikkuse käsitlus tervikuna.»

Tagasi üles
Back