Pangatöötajana esinenud kelm pettis Valga proualt välja 6300 eurot

Proua jäi mitme tuhande euro võrra vaesemaks. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Politsei poole pöördus Valgamaal elav 62-aastane naine, kellelt pangatöötajana esinenud kelm oli välja petnud enam kui 6000 eurot.

«Sündmused said alguse juba augustikuu lõpus, mil Valgamaal elavale naisele helistas vene keeles rääkinud ning end Swedbanki turvatöötajana esitlenud inimene. Kuivõrd telefoni kõne saabus naise kodupangale vägagi sarnaselt numbrilt, võttis naine kõne vastu ning astus end turvatöötajana esitlenud inimesega vestlusesse,» kirjeldas Valga politseiuurija Tiit Melts.

Politseiuurija sõnul oli turvatöötaja naisele selgitanud, et viimase aja kelmuste valguses ning inimeste heaolu huvides kontrollivad nad oma klientide internetibroneeringuid.

«Valgas elavalt naiselt uuriti, kas ta on viimasel ajal käinud Leedus, sest väidetavasti olla naise kontolt broneeritud 150 eurot just ühele Leedu arveldusarve numbrile. Kui naine seepeale turvatöötajale eitava vastuse andis, hakkas viimane naiselt selle tehingu tühistamiseks kasutajatunnuseid ning autentimise paroole küsima. Paraku jäi naine telefonikõnes kõlanud juttu uskuma, lubas oma arvutisse paigaldada nõutava programmi ning sisestas mitmel korral helistaja nõudmisel ülekannete tegemiseks oma Smart-ID paroole,» vahendas Melts.

Uurija sõnul kandis heauskne naine kelmi mahitusel ühe telefonikõne jooksul erinevatele kontodele üle ühtekokku 9300 eurot. «Mõistes lõpuks, et asi ei ole ikka õige, katkestas naine kõne ning võttis ühendust oma kodupanga klienditoega, mille abil õnnestus viimane veel broneeringu staadiumis 3000-eurone maksa tagasi kutsuda. Järgnevalt pöördus naine abi saamiseks politseisse, kuna oli kelmi tegevuse läbi kaotanud 6300 eurot.»

Ehkki inimeste teadlikkus taolisest skeemist on tõusnud ning suurem jagu inimestest katkestavad taolised kõned kiirelt ära, tuletab politseiuurija meelde, et oma rahaasjades ei tohi kunagi valvsust kaotada, sest ainuüksi möödunud paari kuu jooksul on enam kui poolsada eestimaalast kelmide käe läbi kannatanud varalist kahju summas üle 200 000 euro.

«Oluline teada ja meeles pidada sedagi, et pangatöötaja ei küsi telefonikõnes selliseid andmeid ega logi ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka ning sellise info küsimine peaks kohe andma signaali, et tegemist on kelmiga,» rõhutas Melts.

Ta lisas, et Smart-ID ja Mobiil-ID puhul tuleb sisestada kood oma seadmes ainult juhul, kui inimene on ise alustanud mõnda toimingut või tehingut. «Mõnel varasemal juhtumil on inimest välja aidanud ka kontrollküsimus: palve vestelda eesti keeles. Kõik meie pankade töötajad valdavad reeglina mitu keelt ja vabandus, et keegi teenindab ainult vene keeles, ei tundu kuigi veenev,» loetles politseinik võimalusi kelmi üle kavaldada.

Tagasi üles
Back