Sisukord
Lõuna-Eesti Postimees
Paberleht

Ebaseaduslik vähipüük tõi Võrumaal kaasa kaks menetlust

1 min lugemist
Vähk heidab ohu korral sõrad maha nagu sisalik oma saba. See vennike on mõlemast sõrast ilma jäänud ning kasvatab uusi. FOTO: Merly Raudla

Keskkonnainspektsioon alustas ajavahemikus 15. juulist 15. septembrini ebaseadusliku vähipüügiga seoses 23 menetlust, sealhulgas 20 väärteo- ja kolm kriminaalmenetlust. Lisaks on veekogudest eemaldatud 120 selguseta kuuluvusega vähipüügivahendit.

«Maakondade lõikes on pilt erinev. Levinumad püügikohad asuvad Saaremaal, Harjumaal ja Tartumaal, kus tuvastatakse ka kõige rohkem rikkumisi. Järelevalve andmetele tuginedes võib öelda, et viimastel aastatel on kasvanud märgatavalt püügihuvi Võrumaal, vähenenud aga Valgamaal,» märkis keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

«Võrreldes eelmise aastaga kasvas menetluste arv viie ja selguseta kuuluvusega püügivahendite arv 50 võrra,» lisas ta.

Enim ehk 12 väärteomenetlust alustati tänavu Harjumaal. Läbi aastate ühes populaarsemas vähipüügipiirkonnas Saaremaal alustati kaks väärteomenetlust ja kolm kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlus algatatakse olulise keskkonnakahjuga rikkumiste korral, see tähendab juhul, kui kahjusumma ületab 4000 eurot. Kolmandal kohal on Tartumaa kolme väärteomenetlusega.

Ebaseadusliku vähipüügiga seoses alustati kaks väärteomenetlust ka Võrumaal ja üks menetlus Järvamaal.

Selguseta kuuluvusega püügivahendeid avastati arvukamalt Tartu-, Võru- ja Saaremaa veekogudest, vastavalt 41, 22 ja 21.

Ametlik vähipüügihooaeg kestis 1. – 31. augustini, kuid järelevalve jätkub ka pärast ametliku püügihooaja lõppemist.

Seotud lood
18.09.2020 23.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto