Galerii ⟩ Jaan Kaplinski võttis Võrus vastu Bernard Kangro kirjanduspreemia

Kirjanik Jaan Kaplinski võttis täna Võrus vastu arvult 31. Bernard Kangro kirjanduspreemia. Kangro preemia žürii tunnustas Kaplinskit raamatute »Latsepõlve suve” ja »Piirpääsukese Euroopa. Baikalist Assoorideni” eest.

Kaplinski sõnade kohaselt ei tea ta oma esivanematest kedagi, kes oleks olnud põhja poolt Emajõge. «Olen lõunaeestlane – mulkidega oli meie perel sidemeid vähe, lähemad ja armsamad sugulased elasid ikka Võrumaal,» sõnas Jaan Kaplinski, kes oli preemia vastuvõtmisel Võrus küll kohal, kuid kelle mõtted luges ette žürii liige ja ajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg.

«Vanaema oskas väga hästi võro keelt, aitas mindki paar korda, kui tahtsin võro keeles luuletust kirjutada,» meenutas Kaplinski. «Ja tema juttudest jäi meelde ilusaid võrokeelseid ütlemisi. Lapsepõlves viis ema mind ikka Võrumaale sugulaste juurde, kus õppisin kõnelema võro keeles. Kuulasin lugusid vanadest aegadest, suguvõsast, ent ka metsavendadest.»

Kronbergi sõnul on Jaan Kaplinski kahel Bernard Kangro kirjandusauhinna vääriliseks arvatud raamatul üks ja sama lähtepunkt. «Kuigi lõunaeestikeelne «Latsepõlve suve» on mälestusteraamat ja «Piirpääsukese Euroopa» rännuraamat, saavad mõlemad alguse sõjaaegsest ja -järgsest Tartust ja Võrumaalt,» lisas Kronberg.

Kui mälestusteraamatus jääb Kaplinski oma lapsepõlvemaa piiridesse ja keelde, siis reisiraamatus avardub Kronbergi sõnul ruum linnulennul Euroopa mandrile ja üle selle tavapäraste geopoliitiliste piiride, ulatub kaugemate soome-ugri sugurahvaste elualadeni sinnamaale, kus kristlik mõte kohtub budistliku maailmaga.

«Nii täiendavad kaks raamatut teineteist, ühendades kodupaiga ja maailma, ületades eurotsentrismi ja muutes meie maailmajao tervikuna kodusemaks kohaks,” lisas Kronberg.

Jaan Kaplinski (79) on sündinud Tartus ning kirjutanud rohkelt nii luulet, proosat, esseistikat kui ka näitekirjandust. Tänavu on temalt ilmunud ka esseekogumik »Eesti, estoranto ja teised keeled”.

2020. aasta Kangro preemia žüriisse kuulusid Janika Kronberg, Inga Kuljus, Liina Valper, Ahto Raudoja, Tiia Allas ja Elina Allas. Kaplinski teoste kõrval avaldas žürii tunnustust ka Jaanus Paali memuaarikogumikule »Trepist üles, trepist alla”, Tiia Puustusmaa rohkelt kvaliteetfotosid sisaldavale kogumikule »Pühäsenulgad” ning Kreet Rosin-Pindmaa mitmetasandilisele paljude Haanja kandi koerte mõtetest pajatavale juturaamatule »Maximuse muhedad mõtisklused.”

Kangro preemiat antakse Võrumaal välja alates 1990. aastast eesmärgiga teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Esimese preemia laureaat oli Võrumaal Vana-Antsla vallas sündinud luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane Bernard Kangro (18.09.1910-25.03.1994) ise. Preemiat annab välja SA Võrumaa Arenduskeskus. Preemiaga kaasneb 500 eurot.

Kangro preemia anti tänavu üle neljapäeval Võrus Kreutzwaldi muuseumis, kus samal ajal toimub ka Bernard Kangro päev ja esitleti Kangro seni avaldamata luuletustest koostatud kogu »Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus”. Raamatut tutvustavad kogumiku koostajad Õnne Kepp ja Maarja Hollo. Kõik on oodatud kuulama ja vaatama.

Kangro-päeva korraldavad Võru Instituut, Dr Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum ja SA Võrumaa Arenduskeskus. Raamatu «Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus»andis välja Võru Instituut, ettevõtmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.