Galerii ⟩ Talgulised korjasid Kagu-Eestis kokku tuhandeid mahavisatud konisid

Maailmakoristuspäeval osalenud Kagu-Eesti talgulised korjasid nädala jooksul kokku tuhandeid mahavisatud konisid ja muud prügi. Laupäeval oli boonuseks ka ilus ilm ja talgusupp.

Võru linnavalitsus korraldas reede pärastlõunal "Meri algab siit" ja "Maailmakoristuspäev 2020" kampaaniate käigus suitsukonide korjamise, millest võttis osa 62 inimest Võru linnavalitsusest, Võru Gümnaasiumist, Võru Spordikeskusest ja Võrumaa Arenduskeskusest.

Kreutzwaldi pargist alanud, gruppides mööda Tamula randa ja tänavaid liikunud ning linna keskväljakul lõppenud korjeaktsiooni käigus koguti ühe tunniga kilekottidesse 1,8 kilogrammi konisid.

Koristustalgud algasid Võrus juba nädala alguses, kui linna koolid käisid erinevatel päevadel linna eri paigus prügi koristamas. Siis korjati kokku 3,5 kg konisid. Seega nädala jooksul korjati linnas kokku 5,3 kg konisid ehk ligi 8300 koni.

Korjekampaania eesmärgiks on teavitada üldsust ulatuslikust suitsukonide reostusest ja nende sattumisest meie veekogudesse. «Näitasime koos oma meeskonnaga eeskuju – me hoolime linnast ja meie veekogude puhtusest,» ütles linnapea Anti Allas. «Küsimus pole kindlasti mitte ainult ühekordses koristusaktsioonis, vaid eelkõige põhimõtete näitamises ja seeläbi väärtuste juurutamises ühiskonnas.»

Valga vallas käidi maailmakoristuspäeval korrastamas Priimetsa terviseraja ümbrust. Terviseraja puhastajad korjasid prügi, parandasid sildu, tasandasid mullaga teeradu ja viisid radadele puiduhaket. Tehnika ja tööriistadega olid toeks Valga Spordi ja vallahoolduse meeskond. Talguliste hinnangul oli boonuseks värske õhk, talgusupp ja ilus suvelõpu ilm.

Koristuspäevast osales ka EELK Põlva Maarja kogudus. «Koristasime kogudusele kuuluvatel maatükkidel peamiselt pisiprahti,» rääkis kirikuõpetaja Toomas Nigola. «Korjasime üles suitsukonid, mis vähegi silma jäid, samuti pudelikorke, kommipabereid ja pakendeid. Pilt ei olnudki võibolla nii hirmus, kui kartsime, aga pool poekotitäit prügi iga talguline ikkagi korjas.»

Suitsukonide korjamine on tänavu erilise tähelepanu all, sest veekogude üks suurimaid reostajaid on just sigaretikonid. Valitseb valearusaam, et konisid ja muud setet puhastab veepuhastusjaam. Tegelikkuses suubub suurem osa vihmaveest otse lähimasse veekogusse. Lisaks plastikust filtrile, mis ei ole biolagunev, on suitsukonis peidus üle 40 ohtliku keemilise ühendi.

Üks koni võib mürgitada 1000 liitrit vett ja saastada terve ruutmeetrijagu elusloodust.

Põhjus, miks konid merre satuvad, on kas puuduv sademevee kaevuluukide kogumiskamber või plastkiust sigaretikonide kiire lagunemine väikesteks osadeks, mis põhjustavad veekeskkonnale suurt kahju. 

Lisaks on antud kampaania eesmärgiks muuta inimeste käitumisharjumusi ning luua seoseid enda ja «teiste» vahel, andes tulemuseks nii tervema ja mitmekesisema elukeskkonna kui ka puhtamad tänavad.