Sisukord
Lõuna-Eesti Postimees
Paberleht

Maarius Suviste: ae-ae, terve mõistus!

2 min lugemist
Maarius Suviste FOTO: Arvo Meeks

Kui üsnagi äreval ja ettearvamatul ajal antakse vastuolulisi, et mitte öelda segadust tekitavaid sõnumeid, siis tundub, et kõike seda tuleb topeltannusena.

Võtame või kaitsemaskid. Üleriigiliselt igal ajal ja sammul kohustuslikku maskikandmist meil ei ole. Küll aga on see kohati soovituslik, näiteks siseruumides. Mõnes asutuses on see ka kohustuslik, näiteks arsti vastuvõtul.

Mõnel pool lasteaias antakse laps nüüdisaja kombe kohaselt õpetajale üle välisukse ees ning pärast lasteaiapäeva antakse ta samamoodi emale-isale tagasi. Kui vanem tahab lasteaiaruumidesse sisse minna, kas või vaadata, mis olukord tema mudilase riidekapis on, on maski kandmine enam kui soovituslik. Vastasel korral on justkui kuri karjas. Teisisõnu on vanem kohustatud näokatet ostma ja seda ette panema. Aga kas personal, kes ka hoonest väljas käib, näiteks poes või kasutab ühissõidukit, kannab range soovituse järgi lasteaias maski? Võib vaid arvata.

Meile on räägitud, et selle kandmisest saagu sotsiaalne norm, eriti rahvarohketes kohtades ja siseruumides. Mida sa sellest tühjal tänaval üksi kõndides ikka kannad, eks ju? Samas jällegi on korduvalt öeldud: katet kandku just nimelt haige inimene, et mitte teisi nakatada.

Teeks maskikandmise kõikjal kohustuslikuks, et kõik ühtemoodi aru saaksid?

Või vajavad inimesed hoopis üleriigilist reguleerimist? Teeks maskikandmise kõikjal kohustuslikuks, et kõik ühtemoodi aru saaksid? Sel juhul peaks enne selge olema, millist tüüpi mask kellelgi täpselt on ja kuidas kaitseb ning kas endatehtu või suvaline riidehilp näo ees ka asja ära ajab. Samas on oht, et kõik võib minna arusaamatult ülereguleerituks.

Paha ei tee ka ikka ja jälle üle rääkida, kuidas seda õigesti kanda, et kasu oleks. Et milline pool üles nina peale, milline allapoole ning et nina ja lõua all ning kõrva küljes rippuvana sellest tolku ei ole.

Omaette küsimus paistab olema, mis siis tõhusaim on: pidev kätepesu seebiga ja desovahendiga hõõrumine või maski kandmine. Ühed ütlevad üht, teised teist ja kolmandad korrutavad, et mõlemad on vajalikud. Nagu ka distantsi hoidmine.

Aga viimased uudised Belgiast, kus maski lauskandmine pole kõrgest nakatumusest päästnud, on muidugi mõtlemapanevad.

Ühesõnaga, nüüd peaks küll rakendama oluliselt rohkem meile omast talupojamõistust. Kui seda juba siin-seal tehtud ei ole. Rääkimata sellest, et haigena püsime kodus, mitte ei käi teisi nakatamas ega töllerda pidudel.

Seotud lood
18.09.2020 23.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto