Anneli Ott: miks vastandada Kagu-Eestit ja Tallinna?

Anneli Ott
, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige
Copy
Anneli Ott
Anneli Ott Foto: Erakogu

Riigikogu sügisesel avaistungil pidas kõne ka vabariigi president. Riigipea kriitikaga omavalitsuste toetuspoliitika aadressil ei saa nõustuda, kuna juba mitu aastat on omavalitsuste tugevdamine olnud valitsuse üks peaeesmärke.

Olen nõus, et regionaalse arengu suure ebaühtluse vähendamine on ülimalt oluline ning rikkus ja kvaliteetsed teenused peavad jõudma Tallinna ja Tartu ümbrusest kaugemale. Siiski ei toeta ma presidendi kombel vastandamist, justkui oleks aeg Tallinn pausile panna ning oodata teisi Eestimaa piirkondi järele. Tugev pealinn on oluline ning päris selge on ka see, et Tallinn jääb arengumootoriks.

Vastupidiselt proua presidendi rõhutatud negatiivsusele, saame me omavalitsustelt järjest enam tunnustavat tagasisidet. Meie linnadel ja valdadel läheb paremini kui eales varem ning seda maapiirkondi toetava poliitika tulemusena.

Siinkohal võime eeldada, milline oleks praeguseks meie omavalitsuste võimekus juhul, kui Reformierakonna valitsus poleks 2009. aastal ülemaailmse majanduskriisi tuules linnade ja valdade tulubaasi märkimisväärselt vähendanud. Aastate pikkune eelarvekärbete vaevas elamine on jätnud meie linnadele ja valdadele tugevad armid, kuid seda kahjuks president välja ei toonud.

Esmajoones on Kagu-Eesti programm võti, et inimesed ei koliks suurematesse keskustesse, kuid teisalt loodan siiralt, et nii mõnigi noor näeb selles võimalust kodukanti naasmiseks.

Keskerakonnale on regionaalpoliitika oluline ning oleme 2016. aastast tegelenud järjepidevalt regionaalse arengu küsimusega. Peaminister Jüri Ratase esimene valitsus taastas kohe omavalitsuste tulubaasi ning aastate jooksul on seda ka märkimisväärselt suurendatud. Samuti oleme algatanud siseriiklikud programmid, et Eesti äärealadel asuvaid maakondi veidi enam järele aidata. Need piirkonnad on Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti, mis on seisnud aastaid silmitsi elanikkonna vähenemise ja vananemisega ning madala palgatasemega. Kahtlemata on see ka oluline suund, millega tuleb jätkata, sest Eesti-sugusel väikeriigil ei tohi olla ääremaid.

Kagu-Eesti programm pakub juba teist aastat abi nii kohalikele ettevõtjatele kui ka spetsialistidele, kes saavad omavalitsuste kaudu taotleda toetusi oma eluaseme soetuseks või remondiks. Samuti on programmi üks eesmärk piirkonna turunduskampaaniate toetamine.

Ühe piirkonna arengu seisukohalt on sellise programmi saamine märgiline ning igal juhul on Kagu-Eesti saanud täiendava arenguvõimaluse. Olgugi, et oleme veel üsna teekonna alguses, teeme siiski olulisi samme, et tõsta piirkondliku ettevõtluse aktiivsust, suurendada tööhõivet ning parandada üldist heaolutaset.

Kui kodukandis on hea sissetulekuga töökohad ja kvaliteetsed teenused, ei ole kohalikel põhjust paremat elukeskkonda mujalt otsida. Praegune valitsuskoalitsioon peab Kagu-Eesti programmi jätkamist vajalikuks ning soovib toetusi ka järgnevatel aastatel suurendada. Esmajoones on see võti, et inimesed ei koliks suurematesse keskustesse, kuid teisalt loodan siiralt, et nii mõnigi noor näeb selles võimalust kodukanti naasta.

Olgugi, et oleme veel üsna teekonna alguses, teeme siiski olulisi samme, et tõsta piirkondliku ettevõtluse aktiivsust, suurendada tööhõivet ning parandada kohalike inimeste üldist heaolutaset.

Praeguse valitsuse suhtumist meie linnadesse ja valdadesse näitas ilmekalt ka kevad, kui kriisi saabudes eraldati omavalitsustele 130 miljonit eurot lisaraha. Mõisteti ühiselt, et omavalitsusi ei saa jätta vaeslapse rolli, nagu läks tosin aastat tagasi ülemaailmse finantskriisi ajal. Näiteks Kagu-Eesti vallad ja linnad said kriisiabi ligi 11,5 miljonit eurot, et teha uusi investeeringuid, remontida teid ja leevendada otseselt kriisi negatiivseid mõjusid.

Lisaks otsustati muuta omavalitsuste laenupiiranguid. Seniselt 60 protsendilt viidi ülempiir 80 protsendini, et omavalitsustel ei jääks enne kriisi paika pandud hädavajalikud investeeringud tegemata.

Läbirääkimised järgmise aasta riigieelarve asjus käivad ning kahtlemata on tähtsal kohal ka maapiirkondade areng. Kindlasti on oluline suurendada omavalitsuste tulubaasi, et meie linnade ja valdade võimalused kasvaksid. See lubaks teha uusi investeeringuid ning pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid, pidades ennekõike silmas just kohalike inimeste huve ja vajadusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles