KIRI: Riigikaitse ei ole kärpekoht
Rahandusminister Martin Helme kergekäelist suhtumist riigikaitsesse ei saa märkamata jätta. Tänaseks on selge, et eelarve puudujääki korvatakse ajutiselt laenurahaga. Miks peaks siis riigikaitse olema ainuke valdkond, kust kokkuhoidu otsitakse?
Eesti julgeolek algab sellest, kuidas me ise enda riigikaitset väärtustame ja kujundame. Kriisiolukorras tuleb olla solidaarne erasektoriga, mis tähendab, et tuleval aastal kulutusi kaitseväele ja Kaitseliidule tõsta ei saa, kuid sellest pikaajalisest sihist ei tasu loobuda. Meil ei tasu alahinnata või märkamata jätta tööd, mida on teinud kaitseväelased ja kaitseliitlased. Nägime seda panust ka kevadise tervisekriisi ajal.
Iga kulutatud eurot tuleb hinnata kriitiliselt, kuid lühiajaliselt kerge otsusena näiv kaitse-eelarve vähendamine kahjustab Eesti riigikaitse pikaajalist eesmärki. Arvude taha vaatamata jääb kaitse eelarve kärpides 2021. aastal 50 miljoni euro võrra väiksemaks.
Samal ajal näeme, kuidas koroonakriisi ajal on tekkinud täiendavad pinged nii riikide sees kui rahvusvahelisel areenil. Plahvatusohtlik on olukord nii Ameerikas kui Euroopas ja ajutine majanduskriis ei tohi ohtu seada meie riigikaitse pikaajalisi plaane. Kaitsekulude puhul tähendab see panust taristusse, millele lisandub panus oskuste ning võimekuste hoidmisse ja arendamisse. Lisaks oleme seadnud pikaajaliseks eesmärgiks kaitseväe teenistujate arvu kasvu ning kaitseväe ja -liidu usaldusväärsuse kasvu.
See kõik on kulu, kuid ennekõike investeering meie omariiklusesse. Eesti julgeoleku olukorras ei tohiks laiaulatuslikke kärpeotsuseid langetada ainult lühiajalisest mugavusest. Mina usun, et kaitseväe ja Kaitseliidu panus Eesti turvalisusesse on meie ühiskonna alustala. Riigikaitsekulude taseme säilitamine aitab meil ennetada ja lahendada tulevikus saabuvaid kriise.