Päästeamet tunnustas aumärgiga 112 inimest

Emma Semjonov aitas pääseda vendadel ja õel kui korteris puhkes põleng. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Täna tunnustasid president Kersti Kaljulaid, siseminister Mart Helme ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu Pärnus päästeteenistuse aumärgiga 112 inimest, kes on silma paistnud hoolivuse, missioonitunde ja vaprusega inimeste elu ja vara päästmisel või kel on märkimisväärseid teeneid päästevaldkonna arendamisel.

Elupäästja medali sai 70 inimest, nende seas lisaks päästjatele, kiirabitöötajatele ja politseinikele ning teistele päästevaldkonna töötajatele 15 eraisikut.

Lisaks elupäästemedalitele anti üle kolm päästeteenistuse kuldristi, 11 päästeteenistuse hõberisti ning 28 päästeteenistuse medalit. Samuti anti üle vabatahtliku päästeala edendaja rändauhind ning päästeameti peadirektori tänukirjad.

Päästeteenistuse aumärke on antud välja alates aastast 1998. Neid antakse üle kaks korda aastas: Eesti Vabariigi sünnipäeva ajal veebruaris ja organiseeritud tuletõrje aastapäeva ajal septembris.

Tunnustatute seas on ka hulk lõunaeestlasi. Elupäästja 3. klassi medali said teiste seas Valga päästekomando päästjad Ranno Lall ja Aare Joakit.

19. veebruaril anti teada tulekahjust Valgas Kesk tänaval asuva maja teise korruse korteris. Kohale jõudnud Valga päästekomando päästjad Aare Joakit ja Ranno Lall sisenesid majja ning läbisid põleva korteri leidmiseks pika suitsu täis koridori. Järeleandmatult eluruume läbi kombates leidsid nad köögi ukse tagant põrandalt teadvusetu meesterahva, kelle nad välja kandsid, päästes sellega mehe elu.

3. klassi aumärgi said ka Võru komando päästjad Mart Mandel, Mihkel Liping ning meeskonnavanem Sven Lätt. 2020. aasta juunis näitasid nad Võru arestimaja tulekahjusündmusel üles erilist kutseosavust ja vaprust.

Arestimajas viibiv isik oli süüdanud kambris madratsi ja suits levis terve korruse ulatuses kõigi kinnipeetavate kambritesse, kus tulekahju puhkemise ajal viibis kokku seitse kinnipeetavat. Kannatanud, kes olid ühtlasi kinnipeetavad, ei olnud koostööaltid ja see nõudis suitsusukeldujatelt erilist leidlikkust ja otsusekindlat tegutsemist. Põlevast kambrist toodi välja kannatanu, kes vajas kiiret arstiabi. Suitsust raskendatud nähtavuses evakueeriti teistest kambritest veel kuus kinnipeetavat.

Samasuguse tunnustuse sai ka 11-aastane Võru tüdruk Emma Semjonov, kes aitas suvel Valgamaal Keeni külas puhkenud tulekahju ajal põlevast korterist pääseda oma vendadel ja õel. 30. juulil süttis Valgamaal Otepää vallas Keeni külas elektririkkest kahekordse kortermaja esimese korruse korter. Tulekahju avastamise ajal oli korteris ema, kes tegi köögis süüa ja neli last (11, 5, 3, 2 aastane), kes olid toas.

Tulekahjust andis emale teada kolmeaastane Mikk, kes jooksis kööki  hüüdes: tuli, tuli! Ema hõikas lastele, et korterist tuleb kohe lahkuda ja käskis 11aastasel Emmal võtta voodist kaasa väike Karolin.

Hoolimata segadusest ja suitsuga täituvast korterist ei kaotanud Emma pead, haaras voodist lõunauinakul kaheaastase Karolini ning väljus korterist. Samal ajal  aitas ta suitsuga täituvates ruumidest leida väljapääsu kolmeaastasel Mikul ja viieaastasel Joosepil. Tänu Emma julgele ja arukale tegutsemisele jõudsid lapsed tervetena põlevast korterist välja, milles veendus ka tulekahju kustutada üritanud ema.

Päästeteenistuse medaliga aga tunnustati Mõniste komando päästjat Kaido Mändmaad, SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni juhti Meelis Kivi ja Kaitseliidu Valgamaa maleva noorteinstruktorit Kaimo Vahtrat. Medal antakse keerukatel päästetöödel üles näidatud vapruse eest või teenete eest päästealal.

Kaido Mändmaa alustas 2000. aastal teenistust Mõniste päästekomandos. Kogu teenistuse vältel on ta olnud eriliselt ettevõtlik ja aktiivne tehnika remondi- ja hooldustööde tegemisel. Mändmaa on kaasa aidanud uute töötajate koolitamisele, andnud edasi oma päästetööalaseid kogemusi, toetanud alustajaid töökollektiivi sisse elamisel.

Mändmaa on positiivse ellusuhtumisega, abivalmis inimene, kes soovib panustada kogukonna turvatunde parendamisse ja seetõttu osaleb ta aktiivselt ennetustöö erinevates projektides. Ta on esindanud Mõniste päästekomandot korduvalt kutsemeisterlikkuse võistlustel, kus näitas väga häid tulemusi vigursõidus. 2016. aastal sooritas Kaido edukalt päästja 4. kutsekvalifikatsiooni eksami.

Kaitseliidu Valgamaa maleva noorteinstruktorina on Kaimo Vahtra 11 aasta jooksul andnud hindamatu panuse ja toetuse päästeameti algatatud erinevate ühisürituste ja ettevõtmiste õnnestumiseks. Vahtra on projekti «Kaitse end ja aita teist» (KEAT) andnud tubli panuse nii koolitajana klassiruumis kui ka ühe olulise KEAT-lõpulaagri peakorraldaja ja juhina. Ta on alati leidnud laagrite toimimiseks vajaminevaid vahendeid ning sealjuures õppe eesmärgil varustanud ka päästealast punkti kanuudega. Lisaks kaasab ta alati enda organiseeritud tegevustesse (lastelaagrid, võistlusmatkad) päästevaldkonna inimesi, et üheskoos anda noortele maksimaalselt häid ohutusalaseid teadmisi ja oskusi.

Meelis Kivi alustas teenistust ohvitserina Eesti kaitsejõududes ja Eesti piirivalves 1992. aastal, kust läks majori auastmes reservi 2008. aastal. Kivi on paljude riigikaitseliste ja ajalooga seotud organisatsioonide ja seltside liige, kus tegutsedes on pidevalt hoidnud koostööd päästeametiga.

Kivi eestvedamisel avati 29. septembril 2000. aastal isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon Lõuna-Eesti Ühistöö. 2008. aastal moodustus eelnimetatust ametlik muuseum SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Meelis Kivi eestvedamisel on muuseumis olemas ka päästeameti tegevust tutvustav ekspositsioon. Sinna on koondatud Valgamaal läbi ajaloo toiminud päästeoorganisatsioonide materjalid ja päästeametit tutvustavad stendid.

Igal aastal on Meelis Kivi andnud rahvusvahelisel Valga militaarajaloo festivali päästeametile võimaluse oma tegevust eksponeerida. Tänu ühisele muuseumile ja ürituste korraldamisele on Meelise kaudu olulist tähelepanu saanud ka päästeamet. Koos päästeametiga on korraldatud ühiseid pere-ja ohutuspäevi, läbi viidud lastelaagreid.