R, 12.08.2022

Annela Laaneots: kogukonnatunne ja elurõõm viivad setosid edasi

Annela Laaneots
, Annela Laaneots, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator
Annela Laaneots: kogukonnatunne ja elurõõm viivad setosid edasi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Annela Laaneots
Annela Laaneots Foto: Arved Breidaks

Kogukonda kuulumisega kaasneb ka vastutus, rõhutab Setomaa sootska. Sestap tuleb teha palju tööd ning näha vaeva, et pärimust noortele edasi anda ja seeläbi rahvana järgmistesse aastasadadesse jõuda.

Kairi Leivo ansamblist Naised Köögis, Setomaale elama asunud Lenna Kuurmaa, trummar ning mitmekülgne muusika- ja kultuuritegelane Reigo Ahven, laulja ja seltskonnatäht Kethi Uibomägi, laulja ja laulukirjutaja Gyrcelea-Ithaka-Maria Harito, ansamblitest Zetod ja Kiiora tuntud helilooja ja muusikaõpetaja Matis Leima, Zetodest ja Sünne Valtri bändist ning ansamblist Sinu Naine tuntud Jaanus Viskar, kitarrist Ivo Laanelind. Nemad kõik astusid «satelliitsetode bändina» viimatisel Seto Kuningriigi päeval lavale ja kandsid ette Matis Leima spetsiaalselt kuningriigile loodud kaks emotsionaalset alomattiisenlikku isamaalist laulu Ülle Kauksi ja Aapo Ilvese sõnadele.

See polnud veel kõik. Kuningriigis astusid üles ka Jalmar ja Sandra Vabarna, Evelin Leima, Nedsaja Küla Bänd ning sama bändi liige Toomas Valk poegadega, Ülle Kauksi ja Evar Riitsaar – seto päritolu ja või Setomaal elavad kultuuritegijaid.

Ja ka see polnud veel kõik. Hetk enne päeva kulminatsiooni ehk ülembsootska valimist demonstreeris maailmakuulus kablakargaja Jaan Roose rahva pea kohal oma kogu maailmas ahhetust ja imetlust pälvinud trikitamisoskusi kõrgustesse üles veetud kablal-köiel.

Mis ühendab eespool loetletud inimesi? Esiteks on nad Setomaaga seotud – ise siit pärit, elavad siin või on nende esivanemad Setomaaga seotud. Teiseks on nad üle Eesti või mujalgi Euroopas või isegi kogu maailmas tuntud, kuid ei pidanud paljuks ennast ekstra kuningriigiks kokku võtta. Leida aeg ettevalmistuseks, koosloomeks ja tulla isiklikult kohale, et oma rahvale ja kõigile Seto Kuningriigi külalistele rõõmu valmistada. Tuua Setomaale tagasi pisutki sellest, mida nad otseselt või kaudselt on siit ammutanud ja olla osa oma rahvast.

Kõik nimetatu toimus Setomaa ülembsootska, sootskate, seto rahva ja külaliste ees. Kaasa arvatud Eesti Vabariigi presidendi silme all, kes osales pea kogu päeva jooksul Seto Kuningriigis – muu hulgas rahvusvahelise vaatlejana Setomaa ülembsootska valimistel. «Võimalik vaid Setomaal,» kommenteeris mu kooliõde Mikitamäelt mu moloraamatulehel, kui kuningriigi kajastust sirvis. «Jah, Setomaal on väga palju võimalik,» vastasin talle.

Setode mõtteviis ei sobi nende mõttemaailmaga, kes juba homme kiiret kasu soovivad.

Mäletatavasti avati Värskas sel suvel suurejooneliselt – samuti presidendi osavõtul – Petserimaa vabadussammas, mis pidi tegelikult avatama juba 80 aasta eest, Eesti Vabariigi Petserimaa maakonna südames Petseris. Mõni päev varem avati aga Värskas sadam, mis võimaldab nüüd ka sisevetel liikujatel Värskas randuda. Suve alguses valmis Õrsava järve ääres turismiatraktsioon – Reegi maja. Kaitseväe Põhjalaagri aladel paikneva külastuskeskuse eesmärk on Värska piirkonna ainulaadse ajaloopärandi kõrval tutvustada ka siinseid loodusvarasid. Ja kui juba avamistest rääkida, ei maksa unustada ka Värska kuurortravikeskuse uuendatud korpuse avamist ning seda, et üle Saatse saapa saab suvest alates sõita mööda asfaltteed.

Miks siis on Setomaal see kõik võimalik? Setod annavad aega asjadel settida, ei lähe liiga närviliseks, kui kohe midagi ei saa. Kui olud pole parasjagu toetavad või pole vajalikku toetust. Setod ise ütlevad, et «tuleb märgotada»: aru pidada, plaani teha, olla kannatlik. Nagu sootska Aare Hõrn on öelnud: et talle on vanem seto öelnud, kellele omakorda on öeldud, et suulise pärimuse kohaselt on setod olnud siin aegade algusest peale.

Setode mõtteviis ei sobi nende mõttemaailmaga, kes juba homme kiiret kasu soovivad. Teistsuguse elufilosoofiaga ei saagi aga elada maal, mis jagatud kontrolljoonega kahe riigi vahel. Viimasel veerandsajal on setodel tulnud olla väga kannatlik, et saada «hallusraati» (loe: traataed, kontrolljoon) ületada. See aga on praegugi – üleilmse viiruse tõttu – setodele suletud.

No mis siis teha? Heaks näiteks on setode suurima suvelõpupüha maarjapäeva tähistamine. Petseri poole setod kogunesid samal kuupäeval ja kellaajal Radajale, Eestimaa setod Nedsaja külla ja pidu kanti üksteisele paralleelselt üle. Oldi video­silla kaudu kontaktis. Leiti võimalus.

Setod teavad ja usuvad ning arvestavad oma tegevusi plaanides, et üks aasta, isegi üks inimpõlv on rahva kestmisega võrreldes vaid hetk. Samas, iga hetk on oluline. Setosid peetakse sellest tulenevalt ka päris headeks kõigile soodsate lahenduste leidjateks. Ja tööd tuleb teha, palju.

Kui Setomaalt tuleb kogukonna kutse, lükkavad setod eemale igapäevaelu pisisekeldused ja lähevad, pühenduvad, annavad endast parima Setomaa heaks.

Setod on hõimukesksed. Kui kirjutasin raamatu «Minu Setomaa», küsisid eestlastest sõbrad pärast selle läbilugemist, et kas tõesti uuritakse Setomaal inimestelt nendega asju ajades, kust perekonnast nad pärit on ja kes on nende esivanemad. Jah, nii on. Olen seda ise kogenud, kõrvalt näinud ja … ka ise teinud. Miks? Sest kuuluvusel põhineb kogukonnatunne. Inimesed tahavad kusagile kuuluda, see on üks inimese põhivajadusi. Kogukonda kuulumisega kaasneb ka vastutus. Vastutus oma tegude, täie pühendumusega panustamise eest.

«Kui kutse tulõ, tulõ minna!» (Loe: kui tuleb kutse, tuleb minna!) Nii on öelnud sootska Aarne Leima. Ja nii ongi. Kui Setomaalt tuleb kogukonna kutse, lükkavad setod eemale igapäevaelu pisisekeldused ja lähevad, pühenduvad, annavad endast parima Setomaa heaks.

Setode tugevus ning kestmise ja ägedate uutegi asjade loomise alus on ka see, et teatakse: elust tasub rõõmu tunda. Pühasid ja kirmaseid pole Setomaal vähe. Suure rõõmuga tähistatakse ka Eesti riigiga seotud tähtpäevi. Nii on setodel kaks jaanipäeva – nii vana kui uue kalendri järgi –, kahed jõulud ja nii edasi. Nagu sootska Piret Tormi vanaema soovitas: pidu tuleb täna pidada, tööd teha jõuab ka homme. Elada tuleb kirega, pühendumusega, maksimumi võttes. Setod on ka lahked, heast peost on nende sõbrad alati oodatud osas saama.

Setod mõtlevad ka ette. Nad eeldavad, et pärast inimese isikliku elu aega ei pruugi kohe tulla veeuputus. Nad näevad vaeva mõtlemisega, kuidas viia oma kultuuri edasi ja seeläbi ka rahvana järgmistesse aastasadadesse jõuda. Oktoobri alguses tuleb Setomaal jälle kokku Seto kongress, kus setod teevad taas kogukonnana rahvale olulisi otsuseid ja seavad sihte. Nende seas on näiteks keele püsima jäämise tagamine, noorte haaramine, väljaspool Setomaad oleva seto kogukonna kaasahaaramine meie kodukandi arengu huvides.

Märksõnad
Tagasi üles