Siim Saavik: kellele piitsa, kellele präänikut

Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

Viimastel päevadel on registreeritud Eestis nii palju koroonasse nakatunuid, et see meenutab juba märtsi, kui riigis oli eriolukord ning peale toidupoodide ja apteekide suurt midagi lahti polnudki. Inimesed kandsid igal võimalusel maske ja desinfitseerisid käsi nii tihti, et nahk murenema hakkas. Kuigi praegune olukord ei erine eriti niinimetatud seisakuajast, siis inimeste käitumine küll. Samuti riigi piirangutepoliitika.

Kui paljud kandsid hiljuti maske või kummikindaid avalikes ja rahvarohketes kohtades päeval, kui Eestis registreeriti rohkem kui 50 uut koroonaviirusega nakatunut? Kindlasti oli maskikandjaid tunduvalt vähem kui pool aastat tagasi. Seda saab järeldada kas või pildist, mis avaneb kaubanduskeskuses: võid käia läbi suure poe, nägemata ainsatki maskikandjat.

Samamoodi käivad inimesed kinodes, teatrites ja teistes meelelahutusasutustes, kus 2 + 2 reeglile enam eriti tähelepanu ei pöörata.

Riik on täpselt paika pannud sellegi, kus ja mis kellani võib alkoholi müüa. Nende piirangute pärast kannatavad kõige rohkem klubid ja lokaalid, kus alkoholimüük ju teadagi oluline tuluallikas. Pealegi tabas neid asutusi suur tagasilöök ka mõni kuu varem, kui täitumuspiirangud ei lasknud neil tavapäraselt toimida.

Piirangutes on siiski küsitavusi. Näiteks rahvarohkete üritusi võib korraldada, aga mingist kellaajast enam alkoholi pakkuda ei või. Alkohol pidavat inimese liiga ülemeelikuks tegema. Samas võib ju napsid varem sisse võtta ja hiljem ringi kulgeda – reeglite vastu eksimata.

Samamoodi käivad inimesed kinodes, teatrites ja teistes meelelahutusasutustes, kus 2 + 2 reeglile enam tähelepanu ei pöörata.

Arvan, et sellised piirangud suurt midagi ei muuda. Küll siga leiab pori. Näiteks võtab pidutseja enne nina täis ja siis läheb linna peale laiama. Või ostab ööklubi hüvanguks enne keskööd laua head-paremat täis ja pidutseb ikkagi hommikuni. Võimalik on seegi, et peod kolivad erapindadele. Ei tasu unustada, et üks viimase aja suur koroonakolle tuli just ühelt saunapeolt. Tulevikus võib neid tekkida ka mõnelt majapeolt.

Igasuguseid piiranguid kehtestades tekib küsimus, mis edasi saab. Ametid saavad korra nakkusele jälle piiri peale, siis lasevad rihma lõdvemaks ning kõik kordub. Enne toimiva vaktsiini saabumist ei ole lihtsalt võimalik, et see viirus meid maha jätaks. Küll võivad meid jätta meelelahutusasutused, mis on juba raskes seisus. Sektoris on ametis ka hulk inimesi, kes tööta võivad jääda.