Galerii ⟩ Kauneid elamisi jagus igasse Põlvamaa valda
/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)
25. september 2020, 00:10
/nginx/o/2020/09/24/13369013t1hfa11.jpg)
- Presidendi tunnustuse saamiseks esitati Maris Suurna ja Toivo Vihalemma kodu Räpina valla Sikakurmu külas, Merike ja Heiki Pihlapi kodu Põlva valla Suurmetsa külas ning Aili ja Toivo Zuppingu kodu Kanepi valla Põlgaste külas.
Erinevalt varasematest aastatest Põlvamaa kaunite kodude omanikud tänavu tunnustuse vastuvõtmiseks kokku ei saanud. Küll toimetasid omavalitsusliidu esimees, Kanepi vallavanem Piret Rammul, tegevjuht Eve Neemsalu ning maakondliku kodukaunistamistoimkonna juht, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Põlva talituse peaspetsialist Marika Saks läinud nädalal riigihalduse ministri Jaak Aabi tänukirja ning aeda sobiva istiku kolme enim silma jäänud elamise omanikele.
Saksa sõnul esitati presidendi tunnustuse saamiseks Maris Suurna ja Toivo Vihalemma kodu Räpina valla Sikakurmu külas, Merike ja Heiki Pihlapi kodu Põlva valla Suurmetsa külas ning Aili ja Toivo Zuppingu kodu Kanepi valla Põlgaste külas.
Efektsed maakivimüüridega hooned
Maakondliku komisjoni tähelepanekul püüavad Maris Suurna ja Toivo Vihalemma kodus haljastatud teeservadega, hästi hooldatud külatanumalt taluõue astudes pilku efektselt restaureeritud maakivimüüridega hooned. Nendega on hästi sobitatud istumiskohad: üks väike ja romantiliselt varjuline, teine avara vaate ning moodsama lahendusega. Viimast eraldab vanast põlispuudega õuealast kaunis püsilillepeenar. Kujunduse muudab tervikuks maakividest kelder. Ka puu- ja tööriistakuur sobitub hästi ansamblisse.
/nginx/o/2020/09/24/13369014t1hbcbb.jpg)
Maaparandajast peremees Toivo Vihalemm rääkis, et nad ostsid koha kuus aastat tagasi. Maja oli siis peaaegu elamiskõlbmatu. Läinud kolmapäeval võis selle lõunaküljelt juba noppida küpseid viinamarju – ühtlasi varjasid viinapuud päikest. Aia vanimad õunapuud pärinevad sõjaeelsest ajast.
Kivimüür lasti teha Mulgi Ehitusel. Seejuures ühe kivi aastanumbriga 1933 leidis pererahvas kivihunnikust ja lasi selle samuti müüri laduda. Maakeldrit ilusa fassaadiga varem polnud – seegi lasti teha. Vanas suitsusaunas on nüüd suvetuba.
Koha ajaloost teab peremees nii palju, et omal ajal jagasid kaks venda Viira talu pooleks ning sellest ajast poolitab katastripiir aida.
Uusasukate naaber on soomlasest pensionär, kellega on rajatud ühine kanalisatsioon ja puhastusseadmed. «Meil on temaga väga hea läbisaamine, mõne eestlasest naabriga polekski võib-olla koostööst asja saanud,» märkis peremees.
/nginx/o/2020/09/24/13369015t1h026f.jpg)
Kodu magistraali kõrval
Tartu–Räpina maantee ääres asuva perekond Pihlapi kodu uhke ja kompaktse eesaia ehe on lugematu arv hostasid vaheldumisi rikkaliku valiku okaspuuvormidega. Need liigendavad istutusalasid ja seovad kogu õuekujunduse kauniks tervikuks. Värvirõõmu lisavad astilbed ja roosipeenar.
Aias kõndides tekib tunne, nagu oleksid sattunud miniatuursesse maailma: teerajad, lopsakad taimed, tagasihoidlikud aiaskulptuurid ja -valgustid ning põnevad sukulentidega aiavaasid moodustavad täiusliku terviku. Iluaed läheb sujuvalt üle tarbeaiaks, kuhu juhatab värvikas floksipeenar. Kõige taustaks on korrastatud taluhoonete kompleks.
Peremees Heiki Pihlapi sõnul ostsid nad 30 aasta eest vana Rae talukoha ning alustasid talunikena, aga kuna maad oli liiga vähe, loobuti talupidamisest.
Merike Pihlap, kauni kodu omanik
«Koju jõuan kell kaks päeval ja siis puhkan. Aiaga tegelen siis, kui aega üle jääb. Kella kunagi ei vaata – üks päev natuke ja teine päev natuke. Päris nii ei saa, et midagi ei tee.»
«Kolhoosi ajal olin traktorist, nüüd aga kaugsõiduautojuht ning korraga viis nädalat kodust eemal. Seetõttu on koduste tegemiste põhiraskus abikaasal. Tallinnas elavad täiskasvanud lapsed ka vahel aitavad,» rääkis Heiki Pihlap.
Lutsu farmis veterinaarina töötav abikaasa Merike sõnas, et notsude laadimine algab vahel hästi vara. «Koju jõuan kell kaks päeval ja siis puhkan. Aiaga tegelen siis, kui aega üle jääb. Kella kunagi ei vaata – üks päev natuke ja teine päev natuke. Päris nii ei saa, et midagi ei tee.»
/nginx/o/2020/09/24/13369016t1he88c.jpg)
Peremees lisas, et köögiviljaaed on neil kümme korda väiksem kui nii-öelda botaanikaaed. «Naisel aiandusharidust küll pole, aga tal on nuppu. Kõik vajamineva on ta välja uurinud omal käel. Ka elupuid pügab ja kujundab abikaasa.»
Ligi hektari suuruse krundi niitmise on Heiki Pihlap jätnud siiski enda hooleks – selleks on tal traktor.
Kohe elamise kõrval kulgeva Tartu–Räpina maanteega on pererahvas ära harjunud. Vahel peavad möödasõitjad lausa kinni ja teevad kevadest sügiseni värvirikkast aiast pilti.
/nginx/o/2020/09/24/13369017t1h2cc0.jpg)
Viiendat põlve Tammisoo talus
Kanepi vallas Põlgaste lähedal asuva perekond Zuppingu elumajal püüab pilku silt «Tammisoo talu». Noorperenaine Aili elab siin viiendat põlve.
Mitme põlvkonna ühistööna korras hoitud talus jääb möödujale kõigepealt silma külateeäärne kaunilt kujundatud aiaesine, samuti elumajaga harmoneeruvad väikevormid. Õues tervitavad tulijat uhked lopsakad amplid, rosaariumid ja värvikate talulilledega istutusalad. Kauni terviku moodustab okaspuude ja elulõngadega nurk eesaias. Vana aida taustal kõrguvad põlised taluaia lilled – tokkroosid, mille juurest avaneb vaade nii korras tarbeaiale kui ka õuetagusele veesilmadega avarale maastikualale. Perenaine Aili oli omajagu õnnetu, et sel suvel oli neil õisi vähe.
/nginx/o/2020/09/24/13369018t1h58a8.jpg)
Hoolt ja vaeva aga jagub. «Õueala saab meil niidetud poole päevaga,» märkis ta. Tislerist peremees Toivo lisas, et nädalas korra ta ikka niidab. Küsimusele, kui palju erinevaid roosisorte kasvab, vastas ta ausalt: «Pole aimugi. Eks iga aasta midagi ostetakse ja vahepeal läheb midagi välja ka.»
Aia uhkus on 70-aastane elupuu, mille oli omal ajal kinkinud üks Muna-nimeline Erastvere hooldekodu hoolealune, kes olevat olnud Ülenurme mõisa omanik.
NOMINENDID (esimesed kolm esitati üleriigiliseks tunnustamiseks)
- Maris Suurna ja Toivo Vihalemma kodu (Räpina vald, Sikakurmu küla)
- Merike ja Heiki Pihlapi kodu (Põlva vald, Suurmetsa küla)
- Aili ja Toivo Zuppingu kodu (Kanepi vald, Põlgaste küla)
- Junika ja Margus Adsoni kodu (Räpina linn)
Perenaine on pärit Prangli saarelt, mistõttu aiakujunduses on kasutatud südamelähedast mereteemat. Põnevad detailid, tore lehtla-suveköök, mis on ühendatud kasvuhoonega.
- Annika Oja ja Jaano Tobrelutsu kodu (Räpina vald, Timo küla)
Palju roose, uhked lopsakad lilleamplid, rohkelt värvilisi istutusalasid.
- Agne ja Marek Pihlaku kodu / Puraski iluaed (Põlva vald, Suurküla küla)
Suurejooneline maastikukujundus, värvikad peenrad floksidega, terrass täis õitsvaid lembeliiliaid.
- Krista ja Tarmo Varuli kodu (Kanepi vald, Palutaja küla)
Hooned sobitatud põneva reljeefiga, hekk järgib ümbritsevat maastikku.
- Tiia ja Tiit Keskküla kodu (Põlva vald, Metste küla)
Kaunis aiakujundus, värvikad looklevad peenrad, armas hekiga piiratud eesaed.
- Merle ja Ain Käo kodu (Põlva vald, Rosma küla)
Kauni veesilmaga harmoneeruvad värvirikkad istutusalad, mõnusad puhkekohad, kujunduses on kasutatud rohkelt kive, mis leitud oma aiast.
- Riigihalduse ministri tänukirja pälvisid veel Anne ja Paul Uibo Põlvast.
Lisaks oma laialdast tuntust kogunud kaunile aiale hoiab pere aastaid korras ka järveäärset linna maad.
Allikas: Maakondlik kodukaunistamistoimkond
/nginx/o/2020/09/24/13369019t1he5c8.jpg)
/nginx/o/2020/09/24/13369020t1hc15c.jpg)
/nginx/o/2020/09/24/13369021t1h469f.jpg)
/nginx/o/2020/09/24/13369022t1hc820.jpg)
/nginx/o/2020/09/24/13369023t1h2ea0.jpg)
/nginx/o/2020/09/24/13369024t1h0163.jpg)
/nginx/o/2020/09/24/13369025t1h0af0.jpg)