Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Valitsus tõstab teaduse rahastamist

Copy
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Valitsus tõstab teadus- ja arendustegevuse rahastamise taseme järgmisel aastal 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Rahandusminister Martin Helme täpsustas teisipäevasel pressikonverentsil, et teadusele ja arendusele suunatav summa suureneb järgmisel aastal 56 miljoni euro võrra 282 miljoni euroni.

Tänavu on teaduse rahastamise osakaal riigieelarves 0,75 protsenti SKP-st.

"Kui tahame tulla edukalt toime ees seisvate väljakutsetega, peame panustama teadus- ja arendustegevusse. See on nii kriisidega toime tulemise, tootlikkuse ja elatustaseme kasvu kui hea hariduse ja kultuurielu tagamise alus," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps pressiteates.

56 miljonist lisaeurost läheb haridus- ja teadusministeeriumile 40 protsenti ehk 22,4 miljonit eurot. Kokku on riigieelarves teadus- ja arendustegevuseks planeeritud 282 miljonit eurot.

Lisanduv raha on plaanis suunata noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Lisaks tagatakse baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jätkuv kasv, et toetada ülikoolide ja teadusasutuste järjepidevust ning leevendada tihedat konkurentsi toetuste taotlemisel. Ühtlasi suurendatakse ka toetust eesti keele, kultuuri- ja haridusuuringutele, et kindlustada Eesti kultuuriruumi, keele ja hariduse arenguks vajalik teadus- ja arendustegevus.   

Kõrgkoolide tegevustoetust suurendatakse 5 protsenti, et panustada akadeemilise järelkasvu tagamisse. Kokku eraldatakse kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks 173,9 miljonit eurot.

Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot, sealhulgas 2,3 miljonit eurot koolieelsetele lasteasutustele muukeelsete laste eesti keele õppeks.

Programmi "Professionaalne eesti keelne õpetaja vene õppekeelega rühmas" abil saab 2021. aasta lõpuks töötada lasteaedades 153 eestikeelset lisaõpetajat. Sel õppeaastal laieneb programm 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma. Tänavu algklassidesse jõudnud programm jätkub ka uuel aastal.

Samuti jätkub järgmisel aastal digipööre. Lisaks haridusasutuste IT-taristute uuendamisele ja nutikate seadmete hankimisele on tähelepanu all e-õppevara loomine, õpetajate ja õppejõudude digipädevuste arendamine ning haridustehnoloogilise toe tagamine.

Üld-ja kutsehariduse kaasaegse ning uuendusliku õppevara soetamiseks, arendamiseks ja  kasutuselevõtuks on kavandatud 6 miljonit eurot, infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu arendamiseks ning toetamiseks 5,4 miljonit eurot.

4,7 miljonit eurot on planeeritud IT-akadeemia programmi jätkamiseks, et arendada IT-õppekavasid, panustada IT-õpetajate järelkasvu ning toetada valdkonna jätkusuutlikku arengut ja Eesti e-riigi edu jätkumist.

Õpetajate palgavahenditeks on kavandatud 2021. aastaks kokku 388 miljonit eurot, mis võimaldab hoida õpetajate arvestusliku keskmise palga tasemel 1540 eurot ja moodustab riigi keskmisest palgast 108 protsenti.

Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et hoida lasteaiaõpetajate palk 90 protsendil ning magistrikraadiga lasteaiaõpetajate palk 100 protsendil üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel.

Esimest korda tööle asuvate õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks on kavandatud 2,9 miljonit eurot lähtetoetusteks. Toetuse summa on 12 783 eurot ühe inimese kohta ning käesolevast õppeaastast makstakse seda ühes osas, mis annab alustavatele spetsialistidele parema stardipositsiooni.

4,7 miljonit eurot on nähtud ette töökohapõhise õppe laiendamiseks. Koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga läbiviidavas õppes omandatakse oskused omandatakse igapäevase praktilise töö käigus. 2021. aasta lõpuks on planeeritud kaasata ligikaudu 7200 õppijat ja 350 ettevõtjat.

Täiskasvanute tööalaseks täiendkoolituseks ja ümberõppeks kutseõppeasutustes ning kõrgkoolides on eraldatud 3,4 miljonit eurot. 2021. aastal prognoosib haridus- ja teadusministeerium 11 000 ümberõppes osaleva täiskasvanu lisandumist.

2021. aastal alustavad õppetegevust uued riigigümnaasiumid Tabasalus ja Saaremaal. Valmib Paide riigigümnaasiumi õppehoone. Algab kahe Tallinna riigigümnaasiumi ehitamise ettevalmistus.

Noorte huvihariduse ja huvitegevuse rahastamisel toetatakse omavalitsusi jätkuvalt 15 miljoni euroga.

Valitsus kinnitas teisipäevasel istungil 2021. aasta riigieelarve ning esitab riigieelarve eelnõu riigikogule kolmapäeval. Eelarve kulutuste maht on kokku ligikaudu 13 miljardit eurot ning tulude maht üle 11 miljardi euro.

Tagasi üles