Arved Breidaks: kool läbi lukuaugu

Lőuna-Eesti Postimehe ajakirjanik Arved Breidaks

FOTO: Arvo Meeks

Uuest õppeaastast jõudis kuluda vähem kui üks kuu, kui Võru lapsed saadeti kodusele õppele. Esialgu nädalaks, aga mida tulevik lähema kaheksa kuu jooksul veel toob, on kõigile sama tume nagu oktoobriöö.

Inimeses on peidus varjatud võimeid, mille olemasolust ta tavaolukorras ise teadlik vahest polegi. Kui kevadel koroona Eestis elu seiskas, võttis küllap enamik seda ajutise katsumusena, mis peagi möödub. Distantsõpe näis samuti kui miski ajutine, milleks nii lapsed, õpetajad kui ka lastevanemad lisa­energia käiku lasid. Pealegi terendas ees suvepaus.

Uuele õppeaastale eelnenud intervjuudes lubasid koolijuhid üsna üksmeelselt distantsõppega küll jätkata, kuid see kõlas pigem kui soov uut õppeviisi aeg-ajalt ja mitte terve kooli ulatuses katsetada. Ent nüüd, põmaki, pandi nädalaks ajaks kaks suurt Võru põhikooli koroonaviirusele viidates kinni ja lapsed on taas kodusel režiimil. Aimus ütleb, et see kord ei jää viimaseks.

Erinevalt kevadest, kui lapsed poole päeva pealt koolist koju saadeti, puudub praegu nende silmis tollane põnevuse helk. See on asendunud tüdimusega, sest päriselus on liitsõnal «distantsõpe» rõhk sõnaosal «distants», mitte «õpe». Sest kui videotunnist võtab osa alla kolmandiku klassist ja 45-minutilisest õppetunnist kulub tervenisti kuus-seitse minutit alustamisele – ootamisele, et vahest keegi veel logib sisse –, pole meil mõne aasta pärast enam võimalik rääkida Eesti koolihariduse kõrgest tasemest. Paraku just seda ma neid videotunde kõrvalt vaadates olen näinud.

Põnevus on asendunud tüdimusega, sest päriselus on liitsõnal «distantsõpe» rõhk sõnaosal «distants», mitte «õpe».

Tõsi, midagi jääb ju külge sealtki, kuid selleks, et videotund oleks tõhus, vajavad nii õpilased kui õpetajad tööriistu, mida neil praegu pole. Kui õpetaja viib tundi läbi diivanilt oma sülearvuti tagant ja õpilastel on ees üldjuhul kitsuke telefoniekraan, on see sama hea kui tunni piilumine läbi lukuaugu. Ei saa öelda, et poleks näinud, aga ega täpselt aru saa, mida nägid.

Kool öeldakse olevat üks konservatiivsemaid organisatsioone, kuid praegu viiakse seal läbi revolutsiooni viisil, mida ta pole ära teeninud. Mõeldes sadadele miljonitele eurodele, mis valitsus on laenanud ja plaanib laenata, siis vahest jõuaksid mõned kümned miljonid sealt ka koolide järgmise tiigrihüppe läbiviimiseks. Ikka selleks, et videotunnid saaksid tulevikus läbi viidud viisil, millest ka reaalset kasu tõuseb. See tähendab vajalikku tehnikat, tarkvara ja õpetajate koolitamist.

Tagasi üles
Back