Eesti inimene kasutab aastas 213 vannitäit vett

Ühe elaniku olme tarbeks kulub Eestis 87 liitrit vett ööpäevas, mis teeb umbes 213 vannitäit aastas. Foto on illustratiivne.

FOTO: Elmo Riig

Keskkonnaagentuuris valminud 2019. aasta veekasutuse koondaruande järgi tarbiti Eestis mullu olmevett 42 miljonit kuupmeetrit. See tähendab, et ühe elaniku olme tarbeks kulub 87 liitrit vett ööpäevas, mis teeb umbes 213 vannitäit vett aastas. Seda on ligi 40 % vähem, kui keskmisel Euroopa Liidu elanikul, kelle olmevajadusteks kulub aastas umbes 358 vannitäit. Olmeveena käsitletakse joogiks, toidutegemiseks ning teisteks olmevajadusteks kasutatavat vett.

Aruande põhjal selgub ka, et kogu Eesti veevõtt oli 2019. aastal miljard kuupmeetrit, millest 67% moodustab

elektrijaamade jahutusveevõtt.Olenemata sellest, et veevõtt on pea 40% väiksem kui aastal 2018 (1,6 miljardit m3), on reostuskoormused siiski jäänud samale tasemele. Veevõtu vähenemine on tingitud oluliselt väiksemast elektrijaamade jahutusvee vajadusest 2019. aastal.

Jahutusvesi hilisemat puhastamist ei vaja, kuna vee keemiline koostis ei muutu ja seega ei mõjuta antud asjaolu ka üldist

reostuskoormust.

Lisaks jahutusveele võeti 2019. aastal 184 miljonit m3 kaevandus- ja karjäärivett, mis moodustab kogu veevõtust 18% ning 101 miljonit m3 pinnavett, mis moodustab veevõtust 10%. Põhjaveevõtt moodustas kogu veevõtust 5% (45 miljonit m3) ning merevee võtu osakaal jäi alla poole protsendi.

Jättes kõrvale jahutusvee kasutuse, siis kõige rohkem vett kasutati 2019. aastal tööstuse ja tootmise (51%) ning olme (37%)

valdkonnas. Järgnesid energeetika (6%) valdkond ning põllumajanduses (4%) kasutatud vesi.

Puhastamist vajavat heitvett tekkis 2019. aastal 139,4 miljonit kuupmeetrit. Sellest ca 74% ehk 103 miljonit kuupmeetrit

puhastatakse 3. astme reoveepuhastites, mis hõlmavad endas ka fosfori ja lämmastiku ärastust. Sellist tüüpi puhastus on

tänapäevase reoveekäitluse üks peamisi eesmärke. Kõige laialdasemalt on 3. astme puhastid kasutusel Lääne-Viru maakonnas, kus puhastamist vajavast reoveest lausa 95% puhastatakse bioloogilis-keemiliselt III astme puhastites. Üle 90% reoveest puhastatakse 3. astme puhastites ka Järva ning Tartu maakonnas.

Tagasi üles
Back