Võru maakond paistab silma ohtra nakatumisega
/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
2. oktoober 2020, 00:10
- Võrumaal on nakatunuid tunduvalt enam kui naabermaakondades.
- Linnapea sõnul võib mõju avaldada see, et Võru on oluline transiidikeskus.
- Eelkõige on siiski tegu asjaolude halva kokkusattumisega.
Võru maakond on nii esimese kui ka teise koroonakriisi ajal paistnud naabermaakondadega võrreldes silma oluliselt suurema nakatumiste arvuga. Spetsialistide hinnangul on tegemist halbade juhuste kokkulangemisega.
Kui eilse seisuga on Eestis olnud kümne tuhande elaniku kohta keskmiselt 25 nakatunut, siis Võru maakonnas on see arv 43. Naabermaakondades Põlva- ja Valgamaal on esimese ja teise koroonalaine jooksul nakatunuid seejuures kümne tuhande elaniku kohta vaid viis.
Esimese kolme seas
«Kuigi suvel kadus viirus Võrumaalt ära, on maakond olnud tõesti nakatumiste arvult Eestis esimese kolme seas,» lausus Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. «Eks see on olnud teatud asjaolude kokkusattumine. Viirus saadakse kusagilt mingist kontaktist ja siis sõltub lihtsalt sellest, kuhu see satub.»
Kui inimesed lähevad koosviibimistel laiali, nakatavad nad Vaski sõnul tihtipeale ka lähikontaktseid. Viirusekandjat ei suudeta sageli 14 päeva peres isoleerituna hoida: kontaktid ikkagi tekivad ja nii võib viirus sealt ka edasi liikuda.
«Nakatunud püüavad siiski suhteliselt korrektselt isolatsioonitingimusi täita,» lausus haiglajuht. Ta lisas, et viirus on aga väga nakkav ja võib pinnakontaktide kaudu peres edasi minna.
Vaski sõnul võib osaliselt olla asi selles, et Võrumaa inimesed reisivad ja peavad palju koosviibimisi. «Kuid teoreetiliselt võib see kolle tekkida siiski kuhu iganes – kui ikka tuleb pidu ja mõni viirusekandja sinna satub, võib see kohe ka Põlva- ja Valgamaal nakatunute arvu kõrgeks visata,» lausus Vask.
Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask tõdes, et paraku ei õnnestu viirusekandjat sageli 14 päeva perekonnas isoleerituna hoida: kontaktid ikkagi tekivad ja nii võib viirus sealt ka edasi liikuda.
«Viiruserisk on suurem ja see pääseb sisse, kui on koos väga erinevast kandist inimesed,» lausus Vask. «Kuna tegemist on piisknakkusega, peavad inimesed lähedalt kokku puutuma.»
Võru maakonnas on viirusepuhangud saanud alguse sünnipäevakolletest, on olnud matusekolle ja viimasena Võru linnavalitsuse koosolekust alguse saanud puhang.
Koosviibimiste haigus
Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luha sõnul on nakatunute üldarvu vaadates Võrumaal ka inimesi rohkem kui Valga või Põlva maakonnas. «Võru maakonnas on ka rohkem üritusi,» lisas Luht. «Tegemist on pidude ja koosviibimiste haigusega – seal kipub ka haigus rohkem levima.»
«Pole lihtsalt olnud õnne, nii et paljud siinse kandi inimesed on saanud selle viiruse,» lausus Võru linnapea Anti Allas. «Võru seniste kollete puhul ei saa siiski teha üldistusi ega tõmmata otseseid seoseid. Pigem on tegemist olnud juhustega – need puhangud oleksid võinud tekkida igal pool. Ka sünnipäevi peetakse ju igal pool.»
Allase sõnade kohaselt on Võru linn piirkonna kõige suurem transiidikeskus. «Rahvas liigub siin rohkem ning tegemist on ka piirialaga,» lisas linnapea. «Kuid samas on need kolded tekkinud koosviibimiste käigus. See tähendab, et keegi on viiruse kusagil sisse toonud.»
/nginx/o/2020/10/01/13384622t1h9e50.jpg)