Kohalikud omavalitsused asuvad riigi toel lahendama passiivset jäätmete sorteerimist

Võib ennustada, et prügikastide arv aia taga suureneb veelgi ja prügiautod aina sõidavad. Foto: Liisa Aavik

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) laekus 43 kohaliku omavalitsuse taotlust, kes küsivad enam kui 4,43 miljonit eurot toetust terviklikuks jäätmete kogumissüsteemi edendamiseks. Soovitud toetussumma on kolm korda suurem kui vooru eelarve. 

„Uskumatult suur huvi näitab, et kohalikud omavalitsused mõistavad üha enam jäätmete sorteerimise vajalikkust ja on nõus sinna panustama,“ sõnab KIKi toetuste ja teenuste osakonna juht Antti Tooming. „Tõsi on, et muutused saavad alguse väikestest sammudest ning jäätmete sorteerimine ja kogumine peab olema elanikele võimalikult mugav ja loogiline. Loodame, et selle toetuse abiga loodav taristu ja investeeringud aitavad inimeste käitumisharjumusi muuta ning jäätmete liigiti kogumine on peagi uus normaalsus.“

Kohalikud omavalitsused soovivad toetuse abiga ehitada kortermajade juurde jäätmemajasid ja paigaldada konteinereid ning soetada eramute juurde kodukompostreid. Samuti loodetakse rajada jäätmejaamasid, neid laiendada või sinna inventari soetada. Lisaks on nii mõnelgi omavalitsusel soov soetada sõiduk, et pakkuda elanikele jäätmetakso teenust näiteks suurjäätmete transportimisel jäätmejaama.

Kõige enam taotlusi laekus Harjumaalt (10), Tartumaalt (6), Pärnumaalt (5) ja ning Lääne-Virumaalt (4). Järva-, Võru- ja Ida-Virumaalt laekus kolm taotlust, Saare- ja Viljandimaalt kaks. Hiiu-, Valga-, Jõgeva-, Lääne- ja Raplamaalt saabus üks taotlus.

Taotlusvooru eelarve oli 1,4 miljonit eurot ning toetust saavad kohalikud omavalitused selguvad 2021. aasta alguses. Toetusmeetme kogueelarve on 2,855 miljonit eurot. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium ning toetusraha tuleb heitmekaubanduse kauplemissüsteemi vahenditest.