Kongressid on kujundanud setode elu

Vanembidõ Kogo peavanem Aare Hõrn Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

1917. aastagal, pääle tuud ku Vinne tsaar uma krooni ja trooni suutumast är’ andsõ, naati üle Vinnemaa pidämä õgasugumatsi kongresse. Rahva’, üliopilasõ’, tüülisõ’, sõaväelasõ’, talomehe’, kiräniku’, oppaja’, keriguoppaja’ – kõik pei’ ummi kongresse. Kongresse saadikit valiti mitund muudu: kas sis arvu perrä küllist ja liinust vai sis kogodusõ, seltsi, sõaväeosa ummil vähämbil kuuholõkil.

Mitmõ’ rahva’ tahtsõ’, õt kongressist saasi’ korgõmb esindüskogo, mis annasi’ rahvalõ pikembit ja korgõmbit tsihte tulõvist päivist. Vai saasi’ rahva korgõmbast esindüskogost. Nii olle mi hõimurahvil maridõl, ingerläisil, karjalaisil, mordvalaisil, udmurdõl. Kongressel arotõdi umakiilset koolioppust, uma rahva piire, maapuudust ja maa andmist rahvalõ. Kongressi’ võeti kokko kas uma rahva opat miihi ja naisi puult vai sis muust rahvast vedosnikõ puult, kiä tuu rahva seeh elli’ vai opsi’ ja juhe’ tuud rahvast.

Setodõ hindä osa olle 1917. aastagal Petserimaa valdu volinikõ allkirjuga Taelova preestri Karl Ustavi puult kokko säet ja kõrraldõt kiräh Eesti Maapääväle tuujaost, õt Setomaa arvatasi’ Eestimaa kubermangu külge. Jaan Tõnisson ja Karl Ast olli’ Eesti poliitigamehe’, kiä kõnõli’, õt seto ja ingeri rahvas piat saama Eesti umavaltsusõ ni peräst Eesti riigi osast. I Setu kongress võeti kokko 1921. aastal 9.-10. oktoobril Petseri liinah. Rahva esindäjit olle Lobotka vallast 22, Petseri vallast 39, Pangjavitsa vallast 44. I Setu Kongressilõ olle korjunu pia 200 inemist. Villem Ernits kirot´ inne kongressi: „1. Seto kongressi ülesandõ’ omma’ suurõ’. Taa piat uma sõna ütlemä kõigi seto elo küsümüisi kottalõ, taa piat setodõlõ saama nigu uma asutav rahvuskogo.“

Edimäst kongressi juhat´ seto Simaski Seenka – kirätähe perrä Semjon Duplevski.

Kongressi tervit´ muidõ korgidõ miihi seeh ka seto suust korgõ Petseri kloostri vaimulik – arhimandriit Arkadi.

Kongressil kõnõldi, õt tulõ mano ehtä’ kõvastõ kuulõ, säälhulgah ka kutsõkuulõ, säädä’ setodõlõ vinne nimmi asõmõlõ eesti vai seto muudu uma ja väärnime’, Setomaa kotusõnime säädä vinnekeelitsidõ asõmõl eesti-setokeelitsist, kogoduisih säädä’ teenstüs eestikeelitsest, tetä’ raamadukogosit ja muudsit laulukoorõ. Kunstnik Promet ütel´, õt tulõ luvva’ muuseum. Tuuga oll´ kongress väiga nõuh.

Ütest tähtsämbäst tüüst nimetedi maakõrraldusõ muudsast tegemist. Kuulõ tegeminõ, nimmi pandminõ ja maa ümbrekõrraldaminõ olli’ suurõmba’ tüü’, mis pääle kongressi är’ tetti Eesti Vabariigi valtsusõ, Petseri maavaltsusõ, valdu ja Piirimaiõ Seltsi puult. Ni ütsjago I Setu Kongressi otsusit täüdeti paari aastaga. Väärnime panti är ni peris pallo saijõ seto keelitse, Petserimaa ehtädi kuulõ täüs ni Petsereh naas tüühõ Eesti-Vinne ütine gümnaasium, maa aeti suurõmbast jaost krunti, laulupeo tulle. Ütsjago otsusit jäije pia 70 aastast tegemäldä- muuseumit tulõs , umanime jäije kas säntsist nigu ristmisõl panti vai kääneti eestimuudu nimmist 1930 ndil, kotusõnime saijõ maakaartõ pääl kiräkeelitse. Nelli evangeeliumit saijõ seto kiilde ümbrepantus ni jumalateenstüse kõrd niisamata- a kerkoh kuulõs seto kiilset evangeeliumit ni palvõt inne ku 60 aastaga peräst.

Tõõnõ numbri perrä kongress peeti Petserih 1930. aastagal, sis jäie’ kongressi’ pikäst aost soiku mis tuust õt lakja minneh arvati õt pia saijas jälki kongress kokko. Läts 63 aastakka järgmisõ, III Seto Kongressini.

Edimäne papridõga seto organisatsioon olle 25. oktoobril 1987. aastagal Petseri liinah II (Eesti) Keskkoolih asutõt Setu Selts, mis olle osa Eesti Muinsuskaitsõ liikumisõst, perästidsest Eesti Muinsuskaitsõ Seltsist. Pääle tuud luudi 1989 Eesti Kodanikõ Komitee osana Petserimaa Komitee ni 1990 Petserimaa Ühendüs. Noidõ organisatsioonõ kasu olle tuuh, õt Setomaa tekk´ Eesti osana läbi kõik nuu’ vahtsõ’ Eesti riigi heränemise sammu’, seto’, Setomaa ni Petserimaaga seotu eestläse’ saiõ’ umavaihõl tutvast ni opõ’ muudsa ao perrä asju arotama, kokko lepmä ni ka teost tegemä. Kõkõ parembast koolist olli’ Eesti Kongress ja Eesti Komitee, minkõ kuuhsaisuh olli’ kõgõ setodõ esindäjä’ ka.

Säält naas hargnõma ka mõtõh, õt olõs vaia kokko hõigada’ ka Seto Kongress.

Ütest väsümäldä takasttoukajast ja iistvidäjäst olle tuudaigu Lõvi Vello, kiä uma lõvikuraasiga pandsõ as´a liikuma. Viil Tammo Petserist, Vaidla Jüri, Sarvõ Ain ja Sarvõ Õiõ, Tobre Reet, Lillaku Rein, Hao Paul. Lõvi Vello taratki suurõmba hulga pall´odõh seto tegemisih-olõmisõh olõvit inemisi üttekokko 19.08.1991 paasapääväst Obinitsa, Obinitsa kooli mano. Sääl saali kõrval olle kultuurimaja juhataja ruumkõnõ, minkõ pernaasest olle Hõrna Rieka. Kokkosaamisõ mõtõh olle arota’ täpsehe läbi, kuna, koh tulõ kokko Seto Kongress. A tuu kelläaig jo mürisi’ Pihkva miihi sõamassina’ Luhamaa tiid pite Talina poolõ ni Obinitsah olõv Talina rahvas kullõl, kõrv raadio küleh, kas laiva’ omma’ jo Soomõ vaihõl sõitmisõ jätnü ni kas tii Talina poolõ om viil prii. Lepti kokko, õt ku jummal elopäivi and, sis tuldas võimalusõ kõrral kokko ni arotõdas edesi.

Tuuvoori läts tuul sõamassinal toss paari pääväga vällä, elokõsõ’ jäie’ kätte, a kõrraga tulli’ pääle nuu’ piiri murrõ’, valdu tegemisõ’, Eesti riigi tegeminõ.

Jäie sis kongressi säädminõ paarist aastast soiku. 1993. aastagal võtt´ Lõvi Vello Vabariigi Valtsusõ piirialadõ komisjoni toel ja abil Seto Kongressi kokkokutsmisõ ettevalmstamisõ ette. Suvõl naati tegemä Seto Kongressi mõttõtalgit – edeotsah peeti arvõstust, õt tulõ II Seto Kongress, kuna 1930. aastaga uma aamõtlik nimi olle Petserimaa Eesti (2. Setu) kongress. Pia kuni oktoobrikuuni olle arvõstus II Seto Kongressi perrä, a sis otsustõdi, õt võedas 1930. aastaga uma ka arvõstusõ sisse, kuna as´a’, mis sääl arotõdi, olli’ seotu I Kongressi teemadõga.

Nii mõttõtalostõ ku kongressi pääväkavah olli’ säntse’ arotamisõ teema’: seto keele, kultuuri arõng, Setomaa kooliharidus, kultuurilinõ, majanduslik kuuhtüü Setomaa eri piirkundõ vaihõl, Petseri maakunna (Seto vald-maakunna) taastaminõ, piirist, umandi-, maa ja põllumajandusreformist Setomaal.

III Seto Kongressilõ olle esitet 105 saadikut 72 seto küläst, liinuh elävidõ ni seto kultuurilisi, poliitilisi esindüisi puult.

Ku innidse kongressi kuts´ kokko Petseri maavaltsus vai juhi’, sis III Seto Kongress olle setodõl hindäl kokko võet ni sääl panti paika, õt Seto Kongressi’ nakasõ’ kokko tulõma õga 3 aastaga takast ni vaihtõpäälsest aost valitas 13-liikmõlinõ Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo, kiä nakas ello säädmä kongressi otsussit.

Pall´o’ kongressi otsusõ’ omma’ parhillatsõst ello säet: suurõndada’ kohaligu keele kasutamist üleriigilisõh raadioh, toetada’ setokeelitsidõ raamatidõ välläandmist, taastada’ seto käsitüü, saia’ riiklik toetus seto muuseumilõ, säädä’ kokko seto keele ja kultuuri oppamisõ kava ni naada’ tuu perrä oppama.

Pall´o’ otsusõ’ omma’ ello säädmäldä kas setodõ hindä peräst – Petseri maakunna taastaminõ, Vinne-Eesti riigi läbisaamisõ peräst – piiriküsümüs.

Petseri maakunna asõmõl a om olõmah Setomaa vald- edimest kõrda aloluuh om parhilla Eesti poolõ pääl olõva setodõ külä kuuh ütteh umavaltsusõh.A Setomaa muuseum om olõmah, Setomaa aoleht joud õga seto perreni , Seto lipp lehvis tuulõh õgal puul Setomaal, timahavast sais Verskah, Setomaa vallamaja iih Petserimaa Vabadussammas.

Om Setomaa kultuuritugi, Setomaa arõngutugi , hüä’ tii’, ilosa’ külä’, kõrraligu’ põllu’ ja tuntu käsitüü ni süük-juuk.

Taudi peräst mi touksi XIII Seto Kongressi tulõvahe aastahe . Seto Kongressi saadikite valiminõ käu edesi ka tulõva aastaga. Järgmädsel aastagal saa I Seto Kongressist 100 aastakka. Ni mi saa kõrdapite mõtlõda ja arotada , mis om muutunu Setomaal 100 aastagaga . Mis om parembast lännü, mis halvõmbast? Mis mi olõ höste tennü ja mis halvastõ ni mis tegemäldä jätnü? Mäntsit tsihte säädä’ järgmädsest 25 aastagast , 50 aastagast, 100 aastagast?

Alostami tuud märgotamist jo 09.10. Seto Kongressi tsõõriklauaga kell.10.00.-14.00. Obinitsah, Seto Seltsimajah vedosniku ni rahvas Sibiräst , Petserist,Setomaalt , Eestimaalt ni tervest ilmast zoomih .

Esä Jevgeni kiä saa timahva 90 aastasõst, ütel´ III kongressil nii: „Ja veel tahan ütelda (kuigi siin juba paljud rääkisid sellest), setu rahvas, ärge häbenege, et te olete setud! Rääkige ikka oma keelt!“

Kõnõlgõ muka, kõnõlgõ latsi ja latsõlatsiga õks umma seto kiilt!