Möödunud aastal müüdi Eesti jaekaubanduses 180 miljonit muna

Kanamunad Foto: Bobby Yip / Reuters / Scanpix

Möödunud aastal müüdi Eesti jaekaubanduses kokku 180 miljonit muna, millest üle 50 protsendi moodustasid importmunad. 

Läinud aasta müüginumbrid näitavad, et eestlase toidulaual on muna jätkuvalt populaarne toiduaine. „Ometi on pool siin müügile jõudvast munatoodangust välismaist päritolu ja selle moodustavad eelkõige Lätist, Leedust, Poolast ja Ukrainast imporditud munad,“ ütleb 30-protsendilise turuosaga suurima kodumaise munatööstuse Dava Foods Estonia tegevjuht Vladimir Sapožnin. 

Vladimir Sapožnini sõnul saaksid Eesti tootjad tarbijat munaga varustada oluliselt rohkem, ent odavam importmuna teeb olukorra keeruliseks. „Eesti tootjate kahjuks on meie letid üle ujutatud odava sisse toodud munaga. Odava hinnaga müügi põhjuseks on aga ületootmine, mis ei toimu Eesti, vaid lõunanaabrite turgudel. Sageli ostja isegi ei tea, et muna, mida ta ostab, ei ole Eesti päritoluga, sest värvilistele eestikeelsetele karpidele lisatakse eksitavaid omadussõnu, näiteks „vanaema kanamuna,“ „kodumuna“ või muud sarnast,“ kirjeldab Eggomunade tootmist juhtiv Sapožnin. „Seetõttu rõhutan alati, et muna tõelist päritolu saab kindlaks teha vaid munal oleva templi järgi, millel peab olema tähis EE. See aitab veenduda, et muna ei ole meieni jõudnud mõnest välisriigist, vaid toodetud siinsamas Eestis, kus kehtivad ranged kvaliteedi ja bio-ohutuse nõuded.“ 

Täna langetab tarbija ostuotsuse endiselt hinna põhjal. „Kuigi poodides on saadaval erineva tootmismeetodiga, nii puurikanade kui vabalt peetavate kanade mune, on müügil olevatest munadest ainult 8 protsenti toodetud mittepuuri kanade poolt,“ sõnas Vladimir Sapožnin.