Mati Määrits: kafkalik kiirlaenumaailm

Mati Määrits Foto: Kristjan Teedema

Siinsamas, meie keskel toimib veel üks maailm, mille ulatust võib küll aimata, aga mille mõju kogu ühiskonna korraldusele meist enamik ei hooma.

Jutt käib (kiir)laenumaailmast, millele on üles ehitatud kogu arenenud ühiskond. Laenuga ehitatakse maanteid ja tehaseid, ostetakse kortereid ja autosid ning makstakse kinni varasemaid laene. Kiirlaenud aga tunduvad olevat ühiskonna kõige haavatavama kihi pärisosa.

Kuivõrd ulatusliku probleemiga on tegemist, sain aimu kaheksa lapsega pere laenudest kirjutades. Vaid ühe kohtutäituri büroo menetluses on tänavu algatatud 5630 menetlust, nendest 4233 maksekäskude alusel! Aga kui asi on juba kohtutäituri käes, ei ole võlgnikul enam midagi kobiseda – kogu vara ja kõikvõimalikud sissetulekud arestitakse. Kusjuures sissenõudjale pole enam mõtet selgitada, kas kohustus jäi täitmata pahatahtlikult või oli selleks objektiivne põhjus, näiteks terviserike.

Miks ikkagi ei võiks ka maksekäskude puhul kasutada sama skeemi, mida kasutatakse kohtuhagide puhul?

Nüüdseks tean sedagi, et maksekäsu kiirmenetluse avaldusi menetletakse Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajas, kus asjaajamine käib nagu konveieril ehk siis e-keskkonnas. Võla sissenõudja mingeid lisadokumente esitama ei pea, mispeale kohus teeb võlgnikule määrusega makseettepaneku. Vaid juhul, kui võlgnik millegagi päri ei ole, ei jõua asi otse kohtutäituri kätte.

Aga just siia ongi koer maetud. Võlgnik peab ju makseettepaneku kuidagi kätte saama. Siin aga on Eesti riik paraku läinud lihtsama vastupanu teed, lubades saata kroonu kirja teadaolevale meiliaadressile. Juhul, kui kiri on jõudnud näiteks rämpsposti hulka või saadetud aadressile, mida omanik enam ei kasuta, on teate saaja ise süüdi – kohtutäiturist enam pääsu pole.

Miks ikkagi ei võiks ka maksekäskude puhul kasutada sama skeemi, mida kasutatakse kohtuhagide puhul? Hagide puhul laekub algne teade küll meilile, kuid see tuleb avada e-toimiku keskkonnas ning alles seejärel hakkab jooksma vastamise tähtaeg. Juhul, kui mingi aja jooksul e-toimikus maksekäsku ei avata, saadetakse võlgnikule tähitud kiri.

Ilmselgelt ei käinud kohtuinstantside jõud nõuete meeletust hulgast enam üle ning kahtlemata oli küllalt ka neid, kes jätsid tähitud kirjadele postimajja järele minemata või siis lennutasid need läbi lugemata prügikasti. Sellegipoolest tundub sadade, kui mitte tuhandete inimeste lükkamine kafkaliku süsteemi hammasrataste vahele õigusriigile kohatuna.