L, 3.12.2022

Võru kool ja Valga lõvidega maja pälvisid muinsuskaitse aastapreemia

LEPM
Võru kool ja Valga lõvidega maja pälvisid muinsuskaitse aastapreemia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Võrus avati 2019. aasta jaanuaris ümberehitatud Kesklinna kool.
Võrus avati 2019. aasta jaanuaris ümberehitatud Kesklinna kool. Foto: Tomi Saluveer / Lõuna-Eesti Postimees

Muinsuskaitseamet tunnustas tänasel tänuüritusel aastapreemiatega silmapaistvaid restaureerimistöid, uusehitisi ajaloolises keskkonnas, inimesi, avastusi ja tegusid. Aasta teo tunnustuse pälvis Valga niinimetatud lõvidega maja taastamine üürimajaks. Tiitli «hästi restaureeritud hoone muinsuskaitsealal või -vööndis» pälvis Võru kesklinna kooli taastamine.

Julius Kuperjanovi 12 ehk niinimetatud lõvidega maja Valgas. Kolmekorruseline hoone renoveeriti täielikult ning see sai valmis tänavu suvel.
 
Julius Kuperjanovi 12 ehk niinimetatud lõvidega maja Valgas. Kolmekorruseline hoone renoveeriti täielikult ning see sai valmis tänavu suvel.  Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Aasta teo tiitli pälvinud Valgas aadressil Kuperjanovi 12 asuv hoone on Valga, kui mitte Eesti, üks omapärasemaid juugendlikke elamuid, mida kohalikud tunnevad lõvidega majana. Aasta teo tiitlit väärib selle kauni hoone restaureerimine muinsuskaitseameti teatel mitte ainult seetõttu, et üks nukrasse seisu jõudnud kaunis mälestis aidati uuele elule, vaid ennekõike Valga vallavalitsuse julge ja missioonitundest kantud otsuse eest osta see maja vallale ning korrastada riigi üürimajade programmi raames valla üürimajaks. Nüüd on Valgal pakkuda tõeliselt inspireeriv ning kaasaegne üüripind, mis on sageli töökoha valikul oluliseks kaalukeeleks - sellisena on Valga julge otsa lahti tegemine loodetavasti eeskujuks ka teistele omavalitsustele.

Hoones läbiviidud uuringud ja taastamistööd tõid välja üllatusi: ruumidest leiti ehitusaegseid maalinguid, mis otsustati osaliselt eksponeerida ja restaureerida.

Tunnustuse pälvisid:

- Valga vallavalitsus

- maalingute uurija Kaisa Milsaar

- maalingute restauraator Kristiina Ribelus

Hästi restaureeritud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis on Võrus aadressil Vabaduse 12 asuv Võru kesklinna kooli eeskujulikult taastatud hoone. Hoone kaunistab ajaloolist linnaruumi Võru muinsuskaitseala kaitsevööndis. 1950. aastatel ehitatud kaunis koolimaja restaureeriti Võru linnavalitsuse eestvedamisel. Tähelepanu väärivad rohked korrastatud interjööri detailid: säilitatud on võimla ja aula dekoratiivne laudislagi ning lühtrid, tahveluksed, trepikodade käsipuud ning laudislambrii koridori seintel. Kiidame linnavalitsust ja projekteerijat põhjaliku töö eest.

Tunnustuse pälvisid:

- omanik Võru linnavalitsus

- restaureerimisprojekti koostaja OÜ Maaprojekt

Valgamaaga on seotud ka aasta avastuse preemia, mille sai raamatu «Kaagjärve Veenus» autor Tiit Meren. Tegu on omalaadse ajaloolis-kunstiline fotokogu trükisena avaldamisega.

Raamatu kirjutamise ja fotokogu koostamise ajend olid mitusada ootamatult üles leitud hõbeželatiin-klaasnegatiivi Kalde talu pööningult. 19. sajandi lõpust 20. sajandi esimese poolest pärinevate fotode autorid on Johannes ja Carl Lukin, kelle ülesvõtete kogu arvati olevat hävinud või kadunud. Kohaliku kultuuri-ja hariduselu eestvedajatena on nad fotodega andnud vahetu ning emotsionaalse sissevaate sajandivahetuse Eesti külaellu omarõõmude ja muredega; pilte toetavad põhjalikud tutvustavad tekstid.

Teos kannustas Kaagjärve mõisa looma fotograafide mälestustoa «Johannese tuba» , tuues sedasi kohalikku pärandit kogukonnale veel lähemale. Preemia väljaandjad tänavad Tiit Merenit ammu unustatud lehekülje avamise eest fotograafia ajaloos ning teisi osalisi – Kalde talu ja Johannes Luckini lapselapselast Mart Kaset, Kaagjärve mõisa ja Valga valda –, kes trükise valmimisele kaasa aitasid.

Muinsuskaitseameti aastapreemiatele kandideeris tänavu kümnes kategoorias 45 silmapaistvat restaureerimistööd, uusehitist ajaloolises keskkonnas, inimest, avastust ja tegu.

Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on nominentide tase kõrge ja valik mitmekesine, mistõttu oli ka žürii töö preemiasaajate väljaselgitamisel aruteluderohke: „Silmapaistvate tööde rohkuse tõttu otsustasime sel aastal teha eraldi kategooria hästi restaureeritud kunstimälestistele ning aasta leiu preemiaid anname ühe asemel välja kaks. Põnevat vaheldust pakkus ka kategooria „uusehitis ajaloolises keskkonnas“, kus tänavu on viiest nominendist kolm avaliku ruumi projektid – kvaliteetne avalik ruum on sinna inimeste toomisel ja ruumi elavana hoidmisel võtmetähtsusega,“ selgitas Raie.

Žürii valis aastapreemiate saajad kümnes kategoorias: hästi restaureeritud ehitis, hästi taastatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis, uusehitis ajaloolises keskkonnas, aasta leid, aasta tegu, pärandi tutvustaja, pärandihoidja, parim uurija ja parim restauraator. Kandidaatide esitamine toimus sel aastal avaliku ideekorje põhjal, mille kaudu laekus kokku 86 ettepanekut.

Märksõnad
Tagasi üles