/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/10/15/13414072t1h49d9.jpg)
Selle aasta esimese üheksa kuuga registreeriti Eestis 19 344 kuritegu, mis on viis protsenti vähem kui mullu samal perioodil, samas on tapmiste ja mõrvade arv on oluliselt tõusnud.
Tapmiste arv on Eestis oluliselt tõusnud
Vägivallakuritegusid registreeriti 5956, mis on võrreldes mullusega kümme protsenti vähem. Vähem on registreeritud ka perevägivallakuritegusid – kokku 2406.
«Samas on muret tekitav see, et tapmisi ja mõrvu registreeriti oluliselt rohkem. Koos katsetega on registreeritud 43 tapmist ja mõrva, milles on hukkunud 33 inimest. 2019. aastal tapeti samal perioodil 18 inimest,» ütles justiitsminister Raivo Aeg.
«Tapmiste ja mõrvade arv hakkas kasvama juba aasta algusest ehk seost eriolukorra ja viirusohuga välja tuua ei saa. Enamik tapmisi on olnud seotud ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga,» selgitas minister.
Kriminaalses joobes sõidukijuhtimist registreeriti 2146 juhul, mis on neli protsenti enam kui eelmisel aastal ning on viimase nelja aasta kõrgeim tase. Üheks kasvu teguriks on olnud suurem teadete arv, neid oli üheksa kuu jooksul 11 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Oma osa on ka liiklusjärelevalve viie protsendi suuruses kasvus. Narkojoobes sõitmised moodustavad ligi 10 protsenti kõigist joobes juhtimistest. Selle aasta esimese üheksa kuuga registreeriti 222 narkojoobes juhtimist, aasta varem 181. Raske tagajärjega liiklusõnnetusi põhjustati 13 protsenti vähem.
Varavastaseid kuritegusid registreeriti kolm protsenti vähem kui eelmisel aastal, sõidukitest vargusi registreeriti 19 protsenti vähem, samas poevarguste arv kasvas 21 protsenti.
Küberkuritegusid registreeriti 725 ehk ühe protsendi võrra vähem mullusest. Samal ajal tõsisemate arvutikuritegude ehk arvutiandmete ja -süsteemi vastaste kuritegude arv kasvas 40 protsenti.
«Nende kuritegude puhul oli enamasti tegu sotsiaalvõrgustiku kontole ebaseadusliku sisenemisega. Ühe inimese konto lekkimine ei pruugi olla küll suur oht, aga kui selle taga on laiem soov inimeste andmeid endale saada, näiteks saada ligi ka selle inimese tuttavate kontaktidele, siis võib see kahju tuua väga paljudele,» selgitas Aeg. «Inimesed saavad samas oma kontode kaitseks päris palju ise ära teha, näiteks vahetades regulaarselt paroole ja kasutades kahetasandilist autentimist,» lisas justiitsminister.