/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2020/10/16/13416224t1ha39e.jpg)
16. oktoobril tähistatakse üleilmset toidupäeva, mille puhul kutsub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon FAO mõtlema enda rollile toiduga kindlustatuse tagamisel.
Täna tuleks mõelda tervislikule toitumisele (1)
Kuigi maailmas toodetakse toitu seda kalorites mõõtes piisavalt, on probleem toidu globaalses jaotuses. Veelgi enam: arengumaad nõuavad, et alatoitlusest rääkides ei räägitaks mitte ainult kaloritest, vaid alatoitlusest tervislikkuse mõttes, sest paljudes riikides saavad inimesed küll piisavalt kaloreid, aga mitte vajalikke toitained.
«FAO raport kinnitab, et ebatervisliku toitumisega seotud tervisemõjud on suuremad kui oskame endale igapäevaselt teadvustada,» ütles maaeluminister Arvo Aller. «Piltlikult öeldes kaevame me endale samal moel jätkates hammastega hauda, sest ebatervislik toitumine on surmaga lõppevate mittenakkuslike haiguste, peamiselt südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve ja diabeedi peamiseks põhjustajaks. Ülekaal ja rasvumine on nimetatud haiguste olulisemaks riskifaktoriks.»
2016. aastal oli maailma 57 miljonist surmast 40,5 miljonit ehk 71 protsenti seotud ebatervislikust toitumisest põhjustatud haigustega. Kui praegused toidutarbimisemustrid jätkuvad, prognoositakse 2030. aastaks ebatervisliku toitumisega seotud haiguste ja sellest tingitud suremusega seotud tervisekuludeks 1,3 triljonit USA dollarit aastas.
Alleri sõnul toob Euroopa roheleppe toitu puudutav osa Talust taldrikule oma all-eesmärkidena esile nii targa tootmise kui targa tarbimise. «Ühelt poolt tuleb toidutootjatel pingutada selle nimel, et toota sama kogus toitu vähemate väetiste, taimekaitsevahendite või ebatervislike lisanditeta, teiselt poolt peaksid ka tarbijad oma ostuotsustega andma signaale, et nad eelistavad tervislikku toitu ja vähendama toidu raiskamist,» ütles Aller.
Hiljuti Nobeli rahupreemia pälvinud Maailma toiduprogramm teeb samuti jõupingutusi selle nimel, et tervislik toit jõuaks kõigini.
Toidu tervislikkuse ja toidu säästliku kasutamise osas saab aga kaasa rääkida iga tarbija. Lihtsaimaks viisiks on toitu varudes jälgida «Parim enne» ja «Kõlblik kuni» märgiseid ning uurida toidualast teavet pakendeilt. Tarbijate harimine ja teadlikkuse kasvatamine on pidev töö, millega tegelevad Eestis erinevad ministeeriumid ja organisatsioonid.