«Leian, et tänaseks päevaks oleme jõudnud olukorda, kus meil eestlastel on rohkem õppida meie järelejäänud hõimurahvastelt Venemaal, või vähemalt osadelt neist, kui vastupidi,» sõnas Loode.

«Pean silmas eelkõige suhtumist loodusesse, mis vähemalt mõne meie hõimurahva seas endiselt vastab sellele, kuidas loodust tunnetavad enamik maailma põlisrahvaid: mitte esmajoones majandusliku ressursina, mida võib rahumeeli lagedaks raiuda, vaid millegi elava ja hingestatuna, mis väärib austust ning mida ei tohiks ekspluateerida rohkem kui on hädavajalik,» selgitas ta.

Hõimupäev on alates 2011. aastast Eestis tähistatav lipupäevana, kuid päeva ajalugu küünib peaaegu sajandi taha.

«Esimest korda tähistati Eestis hõimupäevi juba 1928. aastal ning IV soome-ugri kultuurikongressil Helsingis (1931) otsustasid Soome, Eesti ja Ungari esindajad määrata hõimupäevaks oktoobrikuu kolmanda nädalavahetuse,» selgitas Loode. «Hõimupäev on hea ajend, et mõelda meie kaugemale minevikule, keelelistele ja kultuurilistele juurtele, aga ka nendega seotud väärtustele. «Uurali kaja» ei ole ainult Eesti Rahva Muuseumi suurepärase soome-ugri püsinäituse nimi, mida soovitan kõigil Lõuna-Eesti Postimehe lugejatel külastada, vaid see kaja on veel alles ka päriselus, kui veidi süveneda ja kuulata.»