Kultuurirahvas tähistas Aapo Ilvese 50. sünnipäeva uhke konverentsiga

Aapo Ilves. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Teisipäeval täitus räpinlasest luuletajal, prosaistil, näite- ja ajakirjanikul, kunstnikul, tõlkijal ja muusikul Aapo Ilvesel 50. eluaastat, mida Lõuna-Eesti kultuuriüldsus tähistas Räpinas toimunud juubelikonverentsiga.

Räpina vallavalitsuse avalike suhete spetsialisti Vaike Tammese tagasivaatel korraldas Tartu Noorte Autorite Koondis juubilari auks konverentsi „Ilves Võhandu kaldalt". Konverentsi alguses anti sõna Räpina vallavanemale Enel Liinile ja volikogu esimehele Teet Helmile, kes õnnitlesid ja tunnustasid juubilari ning meenutasid oma kokkupuuteid temaga.

Konverentsi esimese ettekandja Jaak Urmeti sõnutsi on kunagine Kunstnike Liidu esimees ja pallaslane Boris Lukats ise Aapot kunstis välja õpetanud, mis kajastub ka mehe kunstis.

Mis puutub luulesse, siis Urmeti arvates võib sellest leida teatavat isikukultust. Ta tõi erinevaid näiteid, mille hulgas oli ka Ilvese anagramm-luuletus. Luules on valdav taktimõõt daktül. Ka sõpruskonnal on Aapo luules oluline koht. Veidi on Ilvese sulest ilmunud lühiproosat, mis on tihti lühike ja fragmentaalne ja absurdihõnguline.

Ilvese näidenditest rääkis konverentsi lõpu poole Veiko Märka. Näidendid annavad aimdust, et kodulugu ja kodukoha ajalugu on juubilarile oluline.

Aapo hea sõber Jaan Pehk, kes tihti juubilaride luules figureerinud on, pakkus koos Vaiko Eplikuga kitarri saatel muusikalisi ja sõnalisi meenutusi. Seejärel sai sõna kunstnik Albert Gulk, kes rääkis Aapo Ilvese kunstist ja maalilaagrist Räpinas. Ilves on teinud kunstnikuna ka mõned isikunäitused. Peamiselt on väljas olnud graafika, sagedaste elementidena tulevad esile nn ugri-mugri värk ning mandala-laadsed teosed. Kunstiloomingu analüüsi asemel pidas kunstnik vajalikuks meenutada Aapoga peetud pidusid, millega käis alati kaasas šõu ja möll. 

Võrukeelne ettekanne Tiia Allaselt  "Mis ellläi om võrokiilne Ilves ehk tähelepandmisi Aapo võrokiilsest loomingust" oli põhjalik slaididega esitlus.

Pärast lõunapausi sai kuulata järgmisi etteasteid: Kauksi Ülle: "Ilves teiste ööbikute seas", Olavi Ruitlane: "Aapo Ilves, füüsilisest ja vaimsest isikust ettevõtja", Jan Rahman: "Hitikivinõid" ning lõpetuseks Veiko Märka ettekanne: "Juured kodumullas" (Ilvese kodukohaainelisest näidenditriloogiast "Ööpik Võhandu kaldalt", "Wõõbsu palas!" ja "Sillapää Ossi kroonika").

Juubelhõngulist päeva jäi lõpetama Räpina valla kultuurikeskuses õhtul näidatud etenduse "Ööpik Võhandu kaldalt" videosalvestus suurel ekraanil.

Aapo Ilves kirjutab tekste eesti, võru ja setu keeles ning on andnud välja mitmeid luule- ja proosakogusid, kirjutanud näidendeid, illustreerinud raamatuid ning loonud laulutekste. Näiteks on Aapo Ilves kirjutanud sõnad kahele Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud laulule: "Tii" (esitaja 2004. aastal ansambel Neiokõsõ) ja "Kuula" (esitaja 2012. aastal Ott Lepland). 2009. aastal kinkis Aapo Ilves kodulinnale uue tunnuslaulu pealkirjaga „Laul Räpinast". Peale selle juubilar kirjutanud libretosid nii Estoniale kui Vanemuisele. 

Aapo on loomeinimene, kes on pälvinud vähemalt 17 erinevat tunnustust sh 2004. aastal tunnustus „Põlvamaa turismi sõber" („Räpina triloogia"). Lisaks on ta olnud Räpina valla „Märka ja tunnusta" laureaat 2005. ja 2012. aastal. Maakondlikul tasandil on Aapo Ilvesele 2011. aastal omistatud Põlvamaa teenetemärk ning 2014. aastal on ta pärjatud Põlvamaa Kultuuripärli tiitliga.