/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2020/10/22/13430075t1hbe76.jpg)
Põlva lähedal Himmaste vana koolimaja ees püüavad pilke madalas ojakeses tiibu liigutavad väiksed vesiveskid, mille panid sinna Rosma külas tegutseva Johannese kooli õpilased. Majas õpib 38 algklasside last.
Himmaste koolimaja ees püüavad pilku vesiveskid
Kooli 3. klassi õpetaja Signe Keskküla sõnutsi on veskeid ojja pandud neli aastat. Iga laps saab oma veski.
«Eestvedaja on lapsevanem Kaido Kaasa. Enne ragistame koos võsas ja toome hargid. Kuidas harkidest labad läbi pista, juhendab Kaido,» rääkis õpetaja.
«See on ühtlasi jalgupidi ojas olemise lõpp, sest ilmad ja vesi lähevad külmaks. Meil on siin paras laste möll – esimeses klassis 16 õpilast –, kellele tuleb seda juttu, et ka vesi tahab talve eel puhata, üha uuesti rääkida,» lisas Keskküla.
Elektrit tootma õpetaja sõnutsi sel moel siiski ei hakata, sest füüsika epohh seisab ees vanemates klassides. «Praegu on meil põhirõhk tunde- ja meelemaailmal.»
Esimese klassi õpilaste hulgas on ka Põlva vallavolikogu liikme Igor Taro kaksikud. Oksakääridega lõikavad tema sõnul võsast vitsad teise ja kolmanda klassi lapsed. «Eks nad kogu aeg solberdavad madalas vees. Aga kui õpetaja ütles, et vesi tahab talveks rahuneda, ei lähe lapsed enam sinna.»
Ajakirjaniku külaskäigu ajal vaatasid ojasse pandud vesiveskid õpetaja loal üle Johannes Mesak (vasakul) ja Laur Marcel Nurmsalu.
Taro peab Rosma Waldorfi kooli ja lasteaeda erakordseks terves Eestis. «Et tegemist on kasvava õppeasutusega, näitab ka esimesse klassi astunute arv – 16. Õpilaste üldarv aga küünib juba mitmendat aastat üle saja.»