VIDEOLUGU ⟩ Rõuge kirikulised seatakse nüüd oma soojamulli istuma

Rõuge kirikus saab sellest sügisest mantli seljast ära võtta, sest oktoobrist on pühakoja pingiridade all huugama pandud uudne küttesüsteem, mille soetamise arve tasus Rõuget aastakümneid toetanud endise mõisniku järeltulija Alexander von Samson-Himmelstjerna.

«Alexander von Samson-Himmelstjerna on Rõuge valda, kooli ja kirikut toetanud aastakümneid ja tema kinnisideeks oli, et kirik peab soojaks saama,» lausus Rõuge Maarja koguduse õpetaja Mait Mölder. «See oli meie jaoks rohkem utoopia valdkonda kuuluv unistus.»

Utoopia sai tänavu teoks, kui mainitud heategija annetatud 120 000 ning erakonna Isamaa jagatud katuseraha, 14 000 eurot, kokku liites rajati kirikule õhk-vesi soojavahetitel põhinev küttesüsteem. Teadaolevalt pole sellist kütet veel ühessegi Eestimaa kirikusse seni paigaldatud.

«Õhust võetakse soojus ja soe vesi pumbatakse kirikusse pinkide alla,» rääkis Mölder. «Idee on selles, et inimene istub sooja õhu sees. Me ei jaksa üles kütta kogu kiriku ruumi, seda oleks natuke palju. Oktoobri algusest oleme kirikut pühapäeviti soojana hoidnud ja see on väga suur asi koguduse jaoks.

Korralikult köetud pole Rõuge kirik oma 290 aasta pikkuse ajaloo jooksul õigupoolest kunagi olnud. Tõsi, nõukogude ajal paigaldati sinna gaasiküte, kuid see tegi rohkem kahju kui tõi kasu ning tuli välja lõhkuda.

«Kirikus on orel, mis on niiskusele ja temperatuuri muutusele väga tundlik,» rääkis Mölder. «Kirikus oli nõukogude ajal paigaldatud gaasikütte süsteem, kuid see tõi kaasa niiskuse suurenemise ja kiriku tervise huvides lasin selle ühe esimese asjana siia tulles välja lõigata.“

Uue küttesüsteemi pühitses pühapäeva õhtupoolikul sisse piiskop Joel Luhamets ning sündmust olid tulnud austama Võru praostkonna õpetajad ning kontserdi andis Rõuge Unistuste Kitarriorkester. Mölderi sõnul on kuuldus Rõuge soojast kirikust juba levinud ning mõnigi kontserdikorraldaja on lülitanud selle oma kavasse.

Kuigi kirik on nüüd soe, pole muinsuskaitsealuse pühakoja mured sugugi kõik murtud. «Hädapäraseid töid on kolm: elektrisüsteem, kiriku katus, mis sai talvises tormis kahjustada, vajab tegelikult uut konstruktsiooni ja uut katet ja kiriku müüri ümber on vaja drenaaž teha, et niiskust välja suunata,» selgitas Mölder. «Elektrisüsteem on kõige pakilisem, sest me oleme pidanud juhtmeid ümber vedama, et elektrit kirikus enam-vähem ühtlaselt jaotada.»

Rõuge ning Võrumaa üheks maamärgiks oleva Rõuge praeguse kirikuhoone valmimisest möödus tänavu maarjapäeval 290 aastat. Pea kolme sajandi jooksul on nii pühakoda kui kogudus saanud mitmel puhul haavata, kuid jätkanud oma võitlust inimhingede, kuid nüüdisajal Mölderi sõnul ka terve mõistuse pärast.

«Teise maailmasõja fugasspommi plahvatuse jäljed on kiriku põrandas siiamaani näha. Pommikilde, haavleid on kiriku kandekonstruktsioonid täis. Kirik on saanud haavata palju. Ka vaimses mõttes: esimese vabariigi ajal, venestamise perioodidel, kuid kirik on püsima jäänud ja see annab lootust, et jääb edasi ka.»

Rõuge mõisniku järeltulija, täisnimega Alexander Gustav Guido von Samson-Himmelstjerna (75) omanimeline fond on alates 2004. aastast toetanud Rõuge valla asutusi ja ühendusi kokku umbes 700 000 euroga. Aastal 2014 pälvis ta presidendilt Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kohaliku elu toetamise eest Võrumaal.