Valka võib tulla kunstmuruväljakuga jalgpallihall

Eesti Jalgpalli liidu president Aivar Pohlak koos projekteerija Teet Ilvese ja peadirektor Tõnu Sireliga olid möödunud reedel külalisteks Valga vallavalitsuses, et arutada potentsiaalset jalgpallihalli loomist Valka. Foto: Valga vallavalitsus

Eesti Jalgpalli liidu president Aivar Pohlak koos projekteerija Teet Ilvese ja peadirektor Tõnu Sireliga olid möödunud reedel külalisteks Valga vallavalitsuses, kus arutelus vallajuhtide ja spordiedendajatega jõuti olulise verstapostini: kui Valgas leitakse koht, kuhu saaks ehitada kunstmuruväljakuga jalgpallihalli, on lootust saada ideaalsed treeningtingimused jalgpalluritele, kirjutab Valga vallavalitsus Facebookis.

Nimelt on praegusel valitsusel kavas ehitada üle Eesti, eeldatavalt maakonnakeskustesse 15 jalgpallihalli. Esimesed hallid on juba valmimas või valmimisel: tänavuses riigieelarves on selleks ette nähtud kokku kuus miljonit eurot, mis jagatakse Tartu, Haapsalu, Viljandi ja Rapla vahel. Järgmisel aastal on plaanis samuti nelja halli ehitus ja nende asukohadki selgunud. Valga puhul ollakse praegu staadiumis, kus uuritakse infrastruktuuri võimalusi, et lükata käima eelläbirääkimised aastaks 2022 planeeritavate vahendite paigutamiseks. Jalgpalliliidu esindajad saabusidki kohtumisele, et uurida, kas Valga võiks olla üks kohtadest, kuhu ülejärgmisel aastal jalgpallihall ehitatakse.

Praegu harjutavad jalgpallurid Valgas peamiselt Kungla tänava jalgpallistaadionil. Vallavanem Ester Karuse sõnul on normaalmõõtmetes jalgpallihall hädavajalik, sest see annaks paremad tingimused treenimiseks ka talveperioodil. Lisaks võimaldaks see Valgas senisest paremini tippjalgpalli teenindada. „Korralikud tingimused annavad lootust, et jalgpall spordialana on Valga vallas jätkuvalt heal tasemel ja et noored sportlased on ka tulevikus piisavalt motiveeritud alaga tegelema“. Lisaks leiab Karuse, et jalgpallihall aitab leevendada Valga koolide muret sportimisvõimalustega. „Kui treeningud toimuvad peamiselt õhtusel ajal ja nädalavahetustel, siis päevasel ajal oleks hall õpilaste päralt - nii oleks see pidevas kasutuses.

Ka spordivaldkonna eest vastutav asevallavanem Mati Kikkas peab pakutavat investeeringut heaks võimaluseks kohalikku spordielu edendada. „Jalgpallurite treeningutingimused vajavad parendamist küll. Pool aastat on Eestimaa ilm pigem treeninguteks sobimatu: tuul, vihm, miinuskraadid, isegi lumega oleme neid Kungla tänava platsil mängimas näinud. Nii täiskasvanud kui ka lapsi. Meil on tubli jalgpallijärelkasv olemas ja kui meie võimuses on neile siia paremad tingimused luua, püüame omalt poolt koostöös Kultuuriministeeriumiga ja Eesti Jalgpalli liiduga teha kõik selle õnnestumiseks.“

Sobiva koha leidmine on esmalt vaadates parasjagu keeruline ülesanne, kuid juba on vallajuhtide sõnul tekkinud paar eelistust, mida võimaluse avanedes saaks välja pakkuda. Tingimused jalgpallihalli ehitamiseks oleksid, et ala on piisavalt suur ja optimaalsel kaugusel Valga koolidest, et see ka õpilastele mugavalt kasutatav oleks. Normaalsuuruses väljak ise on mõõdus ca 65X100 meetrit, ent kogu maa-ala tuleb planeerida mõnevõrra suurem. Väljaku juurde tuleb rajada ka juurdepääsuteed ja parkla, hallis saaksid olema olmeruumid, piirded, tribüünid ning muu vajalik.

Eeltööd valikute tegemiseks, kuhu üle Eesti jalgpallihallid tulla võiksid, teeb Kultuuriministeerium koos Eesti Jalgpalli liiduga, liidu presidendi Aivar Pohlakuga koostöös sünnivad ka eelkokkulepped omavalitsuste ja Kultuuriministeeriumi vahel. „Liigume asjadega edasi samm-sammult, kuulame maad ja peame läbirääkimisi,“ sõnas Aivar Pohlak kohtumisel Valgas ja lisas, et tema hinnangul on Valga koht, kus jalgpallihalli vajadus ilmne.

Hallide puhul on Pohlaku sõnul võimalik valida statsionaarse – ühtlasi kallima – ning sügis-talviseks perioodiks püsti pandava kuppelhalli vahel. Milline variant valida, peaks otsustama iga omavalitsus ise. Jalgpalliliit soovitab teist varianti ehk teisaldatavat mudelit, mis annab võimaluse kasutada jalgpalliväljakut talvel sise- ja suvel välitingimustes. Pohlaku sõnul peaks riigi poolt antav summa katma selle kulu. Juhul, kui tööde maksumus siiski ületab ettenähtud summat ehk pooltteist miljonit, tuleks see omavalitsuse eelarvest. Kohustuslikku omaosalust omavalitsustelt ei nõuta.